Euroopa kohtusüsteemid 2002
Euroopa Nõukogu 40 liikmesriigi andmete põhjal
Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (European Commission for the Efficiency of Justice – CEPEJ) uurimus
(http://www.coe.int/T/E/Legal_Affairs/Legal_co-operation/Operation_of_justice/Efficiency_of_justice/)
Ingliskeelsest raportist II, III ja IV peatüki tõlkinud Silva Soomets
Kohtutele ja õigusabile tehtavad riiklikud kulutused *
Kulutused kohtutele ja õigusabile *
Üksikasjalikumalt õigusabist *
Kohtukulud ja teise poole kulude hüvitamine *
Kohtunikud ja kohtuteenistujad *
Kohtunike töölevõtmine ja töö tasustamine *
Edasikaebamine ja kaitsemeetmed *
Koormus, otsused ja apellatsioonid *
Kohtumenetluse ajalised näitajad *
Kohtutele ja õigusabile tehtavad riiklikud kulutused
Selles peatükis keskendutakse rahale. Esimeses alapunktis võrreldakse Euroopa Nõukogu liikmesriikides kohtutele ja õigusabile tehtavaid riiklikke kulutusi. Teises osas võetakse lähema vaatluse alla kulutused õigusabile. Kolmandas osas aga keskendutakse riiklike kulutuste asemel sellele, missugused võivad olla osapoolte rahalised väljaminekud kohtumenetluses. Nende hulka käivad nii riigilõiv kui ka teise poole kasuks väljamõistetud summad.
Joonis 1. Riiklikud kulutused kohtutele ja õigusabile eurodes ühe elaniku kohta
Joonisel 1 esitatud näitajaid lahtiseletatult vaata Tabelist 1
Oma esimeses hindamiskavas ei ole CEPEJ (The European Commission for the Efficiency of Justice) kohtute eelarve mõistet rangelt defineerinud. See tähendab, et mõnedes riikides võib kohtute eelarve sisaldada näiteks kohtuhoone halduskulusid, teistes aga mitte. Seega on igal konkreetsel riigil oma arusaam kohtu eelarvest. Õigusabi definitsioon oli mõnevõrra kitsam: õigusabi eelarve hõlmab ainult seda raha, mida on antud vaidluse pooltele (või nende seaduslikele esindajatele) nende kohtuasja kulude katmiseks.
Tabel 1. Riiklikud kulutused kohtutele ja õigusabile ühe elaniku kohta
|
Kohtute eelarve elaniku kohta eurodes |
Õigusabi eelarve elaniku kohta eurodes |
|
|
Andorra |
49,58 |
3,40 |
|
Armeenia |
1,03 |
0,01 |
|
Austria |
69,63 |
1,67 |
|
Aserbaidžaan |
0,64 |
0,02 |
|
Belgia |
64,41 |
3,90 |
|
Bulgaaria |
3,53 |
0,14 |
|
Horvaatia |
30,43 |
Sisaldub kohtute eelarves |
|
Tšehhi |
21,02 |
0,84 |
|
Taani |
29,80 |
7,25 |
|
Eesti |
12,24 |
1,09 |
|
Soome |
41,05 |
9,98 |
|
Prantsusmaa |
28,35 |
4,64 |
|
Makedoonia |
6,95 |
0,22 |
|
Gruusia |
0,83 |
Ei teatatud |
|
Saksamaa |
53,15 |
5,59 |
|
Ungari |
27,00 |
Ei teatatud |
|
Island |
32,39 |
3,56 |
|
Iirimaa |
22,21 |
13,96 |
|
Itaalia |
45,98 |
0,78 |
|
Läti |
6,70 |
0,30 |
|
Liechtenstein |
224,08 |
53,92 |
|
Leedu |
9,63 |
0,46 |
|
Malta |
23,53 |
0,04 |
|
Moldaavia |
0,80 |
0,03 |
|
Holland |
41,01 |
12,66 |
|
Norra |
39,33 |
18,03 |
|
Poola |
17,33 |
0,43 |
|
Portugal |
46,98 |
2,94 |
|
Rumeenia |
5,40 |
0,08 |
|
Venemaa |
4,62 |
0,01 |
|
Slovakkia |
11,24 |
0,11 |
|
Sloveenia |
51,42 |
Ei teatatud |
|
SM Serbia |
20,01 |
Ei teatatud |
|
Hispaania |
23,52 |
Ei teatatud |
|
Rootsi |
44,44 |
11,59 |
|
Šveits |
102,66 |
7,00 |
|
Türgi |
3,66 |
0,13 |
|
Ukraina |
2,31 |
0,01 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
16,89 |
53,8 |
|
UK Põhja-Iirimaa |
11,87 |
18,73 |
|
UK Šoti |
Ei teatatud |
43,11 |
Allikas: Tabelis on kasutatud vastuseid küsimustele 28 (kohtu eelarve), 4 (õigusabi eelarve) ja 2 (elanike arv). Tuleb silmas pidada, et õigusabi eelarve sisaldab ainult seda raha, mida antakse pooltele või nende advokaatidele ja ei sisalda õigusabi haldamisele tehtavaid kulutusi.
a) Kulutused kohtutele ja õigusabile
Missugused tegurid määravad ära kohtusüsteemile* tehtavad kulutused? Üldiselt vastates on nendeks teguriteks asjad, millega süsteem tegeleb ja ressursid, mida selleks tegevuseks kasutatakse. Rääkides asjadest, millega süsteem tegeleb, tuleb täheldada, et ühest küljest teevad erinevad kohtusüsteemid üsna sarnaseid asju, näiteks lahendavad kohtuasju. Teisest küljest on terve rida õiguslikke toiminguid, mida mõnedes riikides teevad kohtud, teistes riikides aga eraõiguslikud isikud. Ülesannete jaotus avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks peegeldub riiklikes kulutustes. Ka näitavad riiklikud kulutused seda, kuidas süsteem töötab ning selle tegutsemise kvaliteeti ja kiirust. Töö tõhusus sõltub asjade lahendamise protseduurist, tööjaotusest, majanduslikust mastaabisäästust jms.
Kohtusüsteemile tehtavad riiklikud kulutused ei näita kuigivõrd kui suuri kulutusi teevad kohtu kaudu õiguse otsijad. Selleks, et teha õigusemõistmine kättesaadavaks kõigile kodanikele, võib tarvis olla rakendada subsiidiume (õigusabi).
Joonis 1 näitab riiklikke kulutusi kohtutele ja õigusabile ühe elaniku kohta 36-s riigis. Joonisel eristuvad selgelt Euroopa erinevate regioonide riigid. Näha on ka olulised erinevused regioonide sees. Tabelis 1 on toodud Joonisel 1 esitatud riikide eelarved.
Tabel 2. Riiklikud kulutused kohtutele ja õigusabile protsentidena riigieelarvest
kohtute eelarve õigusabi eelarve
Allikas: Vastused küsimustele 2, 4 ja 28. Mõnede riikide kohta ei ole tabelis õigusabi eelarve kohta informatsiooni, kuna näitajaid pole esitatud või need pole teada. Mõnikord sisalduvad õigusabi kulud kohtute eelarves. Vt ka Tabelit 1.
Joonisel 1 on võrreldud tegelikke kulutusi eurodes. Samas on euro tegelik väärtus, selle ostujõud, riigiti ja regiooniti erinev. Tabelites 2 ja 3 esitatakse alternatiivne vaatenurk kohtutele ja õigusabile tehtavatele kulutustele ja jõupingutustele. Neis tabelites toodud näitajad ei ole nii sõltuvad elatustasemest, sest kulutused kohtutele ja õigusabile on seostatud riiklike kogukulutuste ja keskmise sissetulekuga.
Tabelis 2 on esitatud kohtutele ja õigusabile tehtavad kulutused protsendina riiklikest kogukulutustest. Riigieelarve protsendina esitatud kujul hakkavad silma erinevused kohtute eelarvetes ja kulutustes õigusabile.
Tabelis 3 on ära toodud riiklikud kogukulutused kohtutele ja õigusabile ühe elaniku kohta protsendina keskmisest palgast. See tabel kätkeb andmeid üksnes nende riikide kohta, kes suutsid esitada kõik vajalikud algandmed (kohtute eelarve, õigusabi eelarve, elanike arv, keskmine palk).
Tabel 3. Riiklikud kogukulutused kohtutele ja õigusabile ühe elaniku kohta protsendina keskmisest brutopalgast
kohtute eelarve õigusabi eelarve
Allikas: Vastused küsimustele 1, 3, 4 ja 28. Selle tabeli algandmed on Tabelis 1.
Tabel näitab selgelt, et korrigeerides kulutusi võttes arvesse erinevate riikide elatustaset, muutub pilt sootuks. Kui absoluutsed kulutused Euroopa lääneosas on selgelt suuremad kui isaosas (Joonis 1), siis suhteliste kulutuste kohta see ei kehti. Enamikus riikides jäävad riiklikud kulutused ühe elaniku kohta 0,1 – 0,3 % vahele keskmisest brutopalgast.
b) Üksikasjalikumalt õigusabist
Tabelites 4 ja 5 võetakse kokku õigusabile tehtavate kulutuste peamised näitajad. Mõlemas tabelis on esindatud vaid need riigid, kes teatasid õigusabi eelarve suuruse ja esitasid andmeid ka selle kohta mitmes kohtuasjas abi määrati. Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljud riigid väidavad, et õigusabi eelarve ega kohtuasjade arv ei hõlma kõiki õigusabi liike. Mõnede riikide esitatud kriminaalasjade ja muude asjade arvud ei moodusta liitmisel seda summat, mille riik esitas. Tabelis 4 on õigusabi eelarve esitatud jagatuna kriminaalasjadele ja mittekriminaalasjadele.
Tabel 4. Õigusabi kriminaalasjades ja mittekriminaalasjades
|
Õigusabi kriminaalasjades |
Mittekriminaalasjades |
||||
|
Kulud aastas |
Mitmes asjas õigusabi anti |
Kulud aastas |
Mitmes asjas õigusabi anti |
Õigusabi aasta-eelarve kokku |
|
|
Armeenia |
19.000 |
428 |
Ei teatanud. |
Ei teatanud |
19.000 |
|
Moldaavia |
104.088 |
1.497 |
Ei teatanud. |
Ei teatanud |
104.088 |
|
Andorra |
46.427 |
515 |
0 |
40 |
228.384 |
|
Läti |
689.400 |
1.181 |
Ei teatanud |
Ei teatanud |
689.400 |
|
Bulgaaria |
Ei teatanud |
28.403 |
Ei teatanud |
4.506 |
1.132.581 |
|
Türgi |
7.133.991 |
238.544 |
1.982.333 |
3.708 |
9.116.324 |
|
UK Põhja-Iirimaa |
17.300.000 |
26.430 |
14.240.000 |
61.803 |
31.560.000 |
|
Belgia |
Ei teatanud |
52 |
Ei teatanud |
60.022 |
40.225.000 |
|
Itaalia |
44.612.853 |
73.305 |
122.325 |
203 |
44.735.178 |
|
Šveits |
21.139.168 |
24.948 |
30.020.522 |
11.767 |
51.223.771 |
|
Soome |
Ei teatanud |
35.490 |
Ei teatanud |
12.665 |
51.600.000 |
|
Iirimaa |
37.350.000 |
30.060 |
17.350.000 |
4.971 |
54.700.000 |
|
Norra |
73.593.073 |
n.r. |
37.433.518 |
5.600 |
81.577.131 |
|
Rootsi |
79.477.836 |
68.425 |
24.336.661 |
22.991 |
103.595.240 |
|
Holland |
93.514.400 |
116.800 |
109.113.000 |
211.406 |
202.627.400 |
|
UK Šotimaa |
139.700.000 |
83.159 |
40.800.000 |
35.948 |
218.200.000 |
|
Prantsusmaa |
81.000.000 |
290.385 |
198.000.000 |
398.252 |
279.000.000 |
|
Saksamaa |
88.000.000 |
Ei teatanud |
374.000.000 |
495.686 |
462.000.000 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
1.600.000.000 |
1.640.000 |
1.200.000.000 |
1.017.000 |
2.800.000.000 |
Allikas: Vastused küsimustele 4, 5 ja 7.
Tabel 4 näitab olulisi erinevusi nii eelarvete suuruses kui ka jagunemises. Mõnedes riikides saab õigusabi anda üksnes kriminaalasjades. Üldkokkuvõttes kulutataksegi suurem osa eelarvest õigusabile kriminaalasjades. Samal ajal kulutatakse Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Šveitsis suurem osa õigusabi eelarvest mittekriminaalasjadele.
Mõnedes riikides toimivad teatud isikute õigusabi kulude vähendamise programmid, mis riigieelarves ei kajastu.
Tabel 5 näitab keskmist summat, mida erinevates süsteemides õigusabiks antakse. Tabelis on esindatud riigid, kes esitasid täielikud andmed õigusabi eelarve ja nende asjade arvu kohta, millal õigusabi anti.
Tabel 5. Õigusabi suurus ühe kohtuasja kohta
|
Õigusabi aastaeelarve |
Õigusabi asjade arv |
Keskmine summa asja kohta |
|
|
Bulgaaria |
1.132.581 |
33.189 |
34 |
|
Türgi |
9.116.324 |
242.252 |
38 |
|
Armeenia |
19.000 |
428 |
44 |
|
Moldaavia |
104.088 |
1.497 |
70 |
|
UK Põja-Iirimaa |
31.560.000 |
88.233 |
358 |
|
Prantsusmaa |
279.000.000 |
688.637 |
405 |
|
Andorra |
228.384 |
555 |
412 |
|
Šveits |
51.223.771 |
117.191 |
437 |
|
UK Šotimaa |
218.000.000 |
381.391 |
572 |
|
Läti |
689.400 |
1.181 |
584 |
|
Soome |
51.600.000 |
83.585 |
617 |
|
Holland |
203.000.000 |
328.206 |
617 |
|
Hispaania |
95.864.422 |
149.956 |
639 |
|
Belgia |
40.225.000 |
60.074 |
670 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
2.800.000.000 |
2.658.000 |
1.053 |
|
Rootsi |
104.000.000 |
94.308 |
1.098 |
|
Iirimaa |
54.700.000 |
35.031 |
1.561 |
|
Island |
1.024.829 |
462 |
2.218 |
|
Taani |
38.935.860 |
16.000 |
2.433 |
Allikas: Vastused küsimustele 4 ja 6.
Asjade arvust nähtub, et (riigi finantseeritud) õigusabi suurus on riigiti väga erinev. Mõnedes riikides antakse õigusabi kuni 5%-le elanikkonnast. Ühele juhtumile antava õigusabi suurus kõigub 34-st eurost 2433 euroni.
CEPEJ küsimustiku mitmed osad käsitlesid õigusabi problemaatikat märksa kvalitatiivsemalt. Mõned tulemused on esitatud Tabelis 6. Põhiküsimuseks oli, kas õigusabi andmisest saab keelduda ja kes otsustab õigusabi andmise või sellest keeldumise üle.
Nagu tabelist nähtub, on enamikus riikides õigusabi andmise kriteeriumid paika pandud. Pooltes riikides otsustab taotlejale õigusabi andmise üle kohus. Pooltel juhtudel langetatakse vastav otsus väljaspool kohut või teeb seda segakoosseisuga organ (kohus koos kohtuväliste isikutega). Mõned riigid ei saanud sellele küsimusele ühest vastust anda seetõttu, et õigusabi andmise üle otsustav organ sõltub sellest, mis liiki menetlusega on tegemist. Föderaalriikides, kus kehtib sissetuleku kriteerium, võib föderatsiooni subjektides lubatav maksimaalne sissetulek olla erinev.
Umbes pooltes CEPEJ küsimustikule vastanud riikides pakuvad kindlustusfirmad üksikisikutele võimalust end kohtukulude vastu kindlustada.
Tabel 6. Õigusabi andmine – kes ja mis põhimõttel otsustab
|
Kas õigusabi saamiseks on taotleja sissetulek kriteerium? |
Kas ja kui suur on maksimaalne sissetulek kuus? |
Kas õigusabi saab keelata kui kaebus on tühine või pahatahtlik? |
Mis tüüpi organ otsustab? |
|
|
Andorra |
on |
ei ole fikseeritud |
ei |
- |
|
Armeenia |
ei ole |
ei ole maksimumi |
ei |
sega-organ |
|
Austria |
on |
varieerub |
jah |
kohus |
|
Aserbaidžaan |
ei ole |
ei ole maksimumi |
ei |
- |
|
Belgia |
on |
ei ole teatanud |
ei ole teatatud |
ei ole teatatud |
|
Bulgaaria |
ei ole |
ei ole maksimumi |
ei |
- |
|
Horvaatia |
on |
266,00 |
jah |
sõltumatu |
|
Tšehhi |
ei ole |
ei ole maksimumi |
ei |
- |
|
Taani |
on |
3.287,50 |
jah |
sõltumatu |
|
Eesti |
ei ole |
ei ole maksimumi |
ei |
- |
|
Soome |
on |
1.400,00 |
jah |
kohus või sõltumatu organ |
|
Prantsusmaa |
on |
1.223,00 |
ei |
sega-organ |
|
Makedoonia |
on |
ei ole teatanud |
jah |
kohus |
|
Gruusia |
ei ole |
ei ole maksimumi |
jah |
kohus |
|
Saksamaa |
on |
varieerub |
jah |
kohus |
|
Ungari |
on |
174,00 |
jah |
kohus |
|
Iirimaa |
on |
1.083,33 |
jah |
kohus or external |
|
Itaalia |
on |
774,67 |
jah |
sega-organ |
|
Läti |
ei ole |
ei ole maksimumi |
ei |
- |
|
Liechtenstein |
on |
ei ole fikseeritud |
jah |
kohus |
|
Leedu |
on |
152,83 |
jah |
kohus või sõltumatu |
|
Malta |
on |
588,08 |
jah |
sõltumatu |
|
Moldaavia |
ei ole |
ei ole maksimumi |
ei |
- |
|
Holland |
on |
1.920,00 |
jah |
sõltumatu |
|
Norra |
on |
2.405,00 |
jah |
kohus või sõltumatu |
|
Poola |
on |
ei ole fikseeritud |
jah |
kohus |
|
Portugal |
on |
522,00 |
ei |
- |
|
Venamaa |
ei ole |
60,00 |
ei |
- |
|
SM Serbia |
ei ole |
ei ole maksimumi |
ei |
- |
|
Slovakkia |
ei ole |
ei ole maksimumi |
jah |
kohus |
|
Sloveenia |
on |
varieerub |
jah |
kohus |
|
Hispaania |
on |
866,90 |
jah |
sõltumatu |
|
Rootsi |
on |
2.365,33 |
jah |
kohus või sõltumatu |
|
Šveits |
on |
varieerub |
jah |
kohus |
|
Türgi |
on |
159,00 |
jah |
kohus |
|
Inglismaa ja Wales |
on |
3.317,60 |
jah |
kohus või sõltumatu |
|
UK Põhja-Iirimaa |
on |
502,25 |
jah |
kohus või sõltumatu |
|
UK Šotimaa |
on |
1.189,67 |
jah |
sega-organ |
Allikas: Vastused küsimustele 8, 9 ja 10.
Mitmes riigis, kus õigusabi andmine sõltub maksimaalse sissetuleku kriteeriumist, on erinevate leibkondade jaoks sätestatud erinevad maksimaalsed sissetulekud. Tabelis 6 esitatud kasutuselolevad absoluutsed maksimumid. Paljude jaoks on tegelik nõutav tase madalam.
Õigusabi andmise otsuse võib langetada kohus või segakoosseisuga organ, kuhu kuuluvad kohtu liikmed ja kohtuvälised asjast huvitatud isikud. Mõnedes riikides sõltub otsuse langetaja sellest, mis liiki asjaga (kriminaalasi või mitte) ja missuguse menetlusfaasiga (kohtueelne menetlus, kohtumenetlus) on tegemist.
c) Kohtukulud ja teise poole kulude hüvitamine
Tabelis 7 on esitatud andmed kohtukulude ja tagasimaksete kohta. Hindamiskava kaudu koguti baasinformatsiooni kohtusse pöördumise finantskünniste kohta ja selle kohta, kas poolel tuleb hüvitada kohtumenetluses teise poole tehtud kulutused. Praeguses faasis on kogutud informatsiooni näol tegemist baasandmetega; summade suuruse ja üldreeglite kohta informatsiooni ei kogutud. Oluline on märkida, et kohtukulude kohta küsiti, kas n-ö üldiselt tuleb riigilõivu maksta. Seega, kui riigilõiv küll eksisteerib, ent seda sageli ei kohaldata, vastati küsimusele eitavalt.
Tabel 7. Kohtusse pöördumise finantstagajärjed
|
Kas menetluse alustamiseks tuleb maksta riigilõivu? |
Kas lahend mõjutab seda, kes kannab menetluskulud? |
|||
|
Kriminaalasjad |
Mittekriminaalasjad |
Kriminaalasjad |
Mittekriminaalasjad |
|
|
Andorra |
jah |
jah |
jah |
jah |
|
Armeenia |
jah |
jah |
jah |
jah |
|
Austria |
ei |
jah |
ei |
jah |
|
Aserbaidžaan |
no |
jah |
ei |
ei |
|
Bulgaaria |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Horvaatia |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Tšehhi |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Taani |
ei |
jah |
ei |
jah |
|
Eesti |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Soome |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Prantsusmaa |
ei |
ei |
ei |
jah |
|
Makedoonia |
jah |
jah |
jah |
ei |
|
Gruusia |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Saksamaa |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Ungari |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Island |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Iirimaa |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Italia |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Lätia |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Liechtenstein |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Leedu |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Malta |
ei |
jah |
ei |
jah |
|
Moldaavia |
ei |
jah |
ei |
ei |
|
Holland |
ei |
jah |
ei |
jah |
|
Norra |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Poola |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Portugal |
jah |
jah |
jah |
jah |
|
Rumeenia |
jah |
jah |
ei |
jah |
|
Venemaa |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
SM Serbia |
jah |
jah |
jah |
jah |
|
Slovakkia |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Sloveenia |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Hispaania |
ei |
ei |
jah |
jah |
|
Rootsi |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Šveits |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Türgi |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
Ukraina |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
UK Inglismaa ja Wales |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
UK Põhja-Iirimaa |
ei |
jah |
jah |
jah |
|
UK Šotimaa |
ei |
jah |
jah |
jah |
Allikas: Vastused küsimustele 11 ja 13.
Neist andmetest nähtub, et mittekriminaalasjade puhul on tavaline, et inimene peab menetluse alustamiseks mingi summa maksma ning et menetluse lõpptulemus mõjutab seda, kelle kanda jäävad kulud. Kriminaalasjades ei ole riigilõiv nii levinud. Tundub arusaadav, et riigilõiv kriminaalasjade puhul kehtib vaid nendes süsteemides, kus eraisik saab kriminaalmenetlust algatada. Enamikus riikides on see siiski riikliku süüdistuse monopol. Ka neil juhtudel, nagu ka mittekriminaalasjade puhul, mõjutab menetluse lõpplahendus seda, kes menetluse kulud katma peab.
Selles peatükis võetakse kokku kohtusüsteemi ja kohtunikke puudutavad peamised järeldused. Esimene jaotis käsitleb kohtute arvu ja suurust. Teine jaotis keskendub kohtunike arvule. Kolmandas jaotises esitatakse andmed kohtunike ametissenimetamise, koolituse ja palkade kohta. Neljandas jaotises vaadeldakse kohtute töös tehtud vigade heastamise võimalusi, nagu kaebemenetlus- ja distsiplinaarmeetmeid.
CEPEJ süsteemi kaudu koguti andmeid selle kohta, kui palju on igas riigis kohtuid, mitu neist on üldpädevusega ja mitu eripädevusega esimese astme kohtud. Vastajatel paluti arvesse võtta ainult n-ö peakortereid (mitte kohalikke "filiaale"). Saadud andmed võimaldavad võrrelda nii kohtute suuruse kui spetsialiseerumisega seotud aspekte. Antud jaotises käsitletakse kohtu suurust seoses rahvaarvuga. Järgmises jaotises käsitletakse kohtu suurust ka kohtunike ja abipersonali arvu aspektist.
Joonis 2. Üldpädevusega esimese astme kohtute arv miljoni elaniku kohta
Allikas: üldpädevusega esimese astme kohtute arv (vastus küsimusele 23) võrrelduna elanike arvuga (vastus küsimusele 1). Kohtute absoluutarvu vaata Tabelist 9.
Tabelites 9 kuni 11 on ära toodud üldpädevusega ja eripädevusega esimese astme kohtute arvud. Tabelis 9 esitatakse esimese astme kohtute absoluutarvud, aga ka nende arvude seos elanike arvuga. Joonis 2 ja Tabelid 10 ja 11 esitavad samu andmeid erinevatel viisidel. Tabel 10 väljendab kohtu suurust elanike arvu kohta, keda kohus teenindab; Tabel 11 näitab kohtute arvu miljoni elaniku kohta. Joonis 2 illustreerib üldpädevusega esimese astme kohtute arvu miljoni elaniku kohta.
Tabel 9. Kohtute arv võrrelduna elanike arvuga
|
Esimese astme üldkohtud |
Esimese astme üldkohtu teenindatavate elanike arv |
Esimese astme erikohtud |
1-astme kohtuid miljoni elaniku kohta |
|
|
Andorra |
1 |
67.159 |
0 |
14,89 |
|
Armeenia |
17 |
188.824 |
1 |
5,61 |
|
Austria |
162 |
49.798 |
9 |
21,20 |
|
Aserbaidžaan |
84 |
97.649 |
16 |
12,19 |
|
Belgia |
27 |
381.842 |
Ei teatatud |
- |
|
Bulgaaria |
145 |
54.109 |
6 |
19,25 |
|
Horvaatia |
104 |
42.668 |
127 |
52,06 |
|
Tšehhi |
86 |
118.616 |
0 |
8,43 |
|
Taani |
82 |
65.468 |
1 |
15,46 |
|
Eesti |
12 |
113.004 |
4 |
11,80 |
|
Soome |
63 |
82.079 |
4 |
12,96 |
|
Prantsusmaa |
657 |
91.608 |
611 |
21,07 |
|
Makedoonia |
27 |
74.909 |
Ei teatatud |
- |
|
Gruusia |
74 |
59.075 |
0 |
16,93 |
|
Saksamaa |
828 |
99.758 |
262 |
13,20 |
|
Kreeka |
93 |
- |
353 |
- |
|
Ungari |
111 |
91.369 |
20 |
12,92 |
|
Island |
8 |
36.025 |
2 |
34,70 |
|
Iirimaa |
50 |
78.344 |
0 |
12,76 |
|
Itaalia |
1.042 |
55.011 |
153 |
20,85 |
|
Läti |
34 |
68.209 |
0 |
15,53 |
|
Liechtenstein |
1 |
33.863 |
Ei teatatud |
- |
|
Leedu |
54 |
64.122 |
5 |
17,04 |
|
Malta |
2 |
191.263 |
10 |
31,37 |
|
Moldaavia |
52 |
69.362 |
3 |
15,25 |
|
Holland |
19 |
842.105 |
2 |
1,31 |
|
Norra |
90 |
50.278 |
7 |
21,44 |
|
Poola |
337 |
113.442 |
25 |
9,47 |
|
Portugal |
229 |
45.448 |
125 |
34,01 |
|
Rumeenia |
177 |
122.788 |
0 |
8,14 |
|
Venemaa |
2.609 |
55.654 |
Ei teatatud |
- |
|
SM Serbia |
138 |
54.333 |
18 |
20,81 |
|
Slovakkia |
55 |
97.803 |
3 |
10,78 |
|
Sloveenia |
55 |
35.710 |
5 |
30,55 |
|
Hispaania |
2.249 |
18.603 |
545 |
66,78 |
|
Rootsi |
95 |
94.114 |
15 |
12,30 |
|
Šveits |
261 |
28.038 |
110 |
50,70 |
|
Türgi |
2.508 |
27.980 |
1.440 |
56,26 |
|
Ukraina |
723 |
66.127 |
27 |
15,69 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
583 |
89.266 |
Ei teatatud |
- |
|
UK Põhja-Iirimaa |
22 |
76.603 |
2 |
14,24 |
|
UK Šotimaa |
114 |
44.404 |
0 |
22,52 |
Allikas: Üldpädevusega esimese astme kohtute arv (vastus küsimusele 23), spetsialiseerunud esimese astme kohtute arv (vastus küsimusele 24) ja rahvaarv (vastus küsimusele 1)
Tabel 10. Üldpädevusega esimese astme kohtu teenindatav keskmine elanike arv
Tabel 11. Üldpädevusega ja spetsialiseerunud esimese astme kohtute arv miljoni elaniku kohta
Allikas: vastused küsimustele 1, 23 ja 24.
Tuleb märkida, et kohtute arvu esitamine miljoni elaniku kohta annab eksitavad tulemusi selliste väikeriikide osas, nagu Andorra, Liechtenstein ja Malta, kus rahvaarv on (kaugelt) väiksem kui üks miljon.
Enamikus riikides mahub esimese astme kohtute arv ühe elaniku kohta vahemikku 10 kuni 25. Sloveenias, Maltal, Portugalis ja Islandil on umbes 30 kohut 100 000 elaniku kohta, Šveitsis, Horvaatias ja Türgis üle 50. keskmine elanike arv, keda üldpädevusega esimese astme kohus teenindab, ulatub 18 600-st (Hispaanias) kuni 842 000-ni (Hollandis). Järgmises jaotises käsitletakse kohtute suurust pisut teise nurga alt, seostades seda kohtunike ja kohtupersonali arvuga.
Kõige väiksemate või kõige hajusama asukohaga kohtute – näiteks rahukohtute – arvu kokkulugemisel on tekkinud erinevused. Mõnedes riikides on kõige väiksemat liiki kohtud hõlmatud CEPEJ definitsiooniga ("peakorter"), mõnedes riikides aga mitte. Erikohtute osas on aga nii, et mõnedes riikides eksisteerivad kohtud, mis igati vastavad kohtu kui sellise definitsioonile, ometi ei kuulu nad kohtusüsteemi (ega selle eelarve alla). Erinevused on tingitud ka sellest, mida riigid kohtute hulka lugesid.
Kohtute suuruse ja spetsialiseerumise küsimused olid vaatluse alla CEPEJ 2003. aasta kohtute tööpiirkondade uurimuses. Tabel 9 annab hea ülevaate spetsialiseerunud kohtute rollist erinevates riikides. Erikohtute arv on märkimisväärselt suur Horvaatias, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Maltal, Portugalis, Hispaanias, Šveitsis ja Türgis.
Kõige levinumad erikohtute liigid on töökohtud, kommertskohtud, alaealiste kohtud, halduskohtud ja maksukohtud. Hispaanias ja Türgis, kui üldpädevusega esimese astme kohtute arv on kõige suurem, on ka kõige rohkem erikohtuid. Türgis on 12 liiki esimese astme erikohtuid, sellele lisaks veel hästi hajutatud registrikohtute süsteem, kuhu kuulub 838 kohut.
b) Kohtunikud ja kohtuteenistujad
Kohtute tööga seoses koguti CEPEJ süsteemis informatsiooni professionaalsete kohtunike, mitte-professionaalsete kohtunike ja kohtuteenistujate kohta.
Tabel 12 näitab kohtunike ja kohtuteenistujate arvu (enamikul juhtudel) täistööajale taandatult absoluutarvudes 100 000 elaniku kohta. Mõned riigid andsid esitasid andmed "peade" kohta, mitte täistööajale taandatult. Need näitajad on tärniga tähistatud. Mitte-professionaalsete kohtunike osas loendasid kõik riigid "päid". (Üldised tähelepanekud selle kohta, mida erinevates riikides loendati, on toodud Lisas 4, metodoloogilised küsimused Lisas 3.)
Kohtunike arv ühe elaniku kohta ulatub 3-st (Iirimaal) kuni 41-ni (Horvaatias). Kohtuteenistujate arv aga 11-st (Islandil) kuni 136-ni (Horvaatias).
Mitte-professionaalsete kohtunike kohta esitatud andmetest nähtub, et mitmetes riikides on neid suurel hulgal. Tuleb siiski märkida, et erinevates süsteemides on sellistel kohtunikel erinev roll. Mõnedes riikides võib mitte-professionaalne kohtunik asuda professionaalse kohtuniku rolli ja nii moodustavad nad kohtute jaoks paindliku – ja sageli ka odava – tööjõuressursi. Teistes süsteemides sätestab seadus, et mitte-professionaalsed kohtunikud lahendavad teatud kohtuasju kohtukaasistujatena; niisugused kohtunikud endast lisatööjõuressurssi ei kujuta. Mõlemat liiki mitte-professionaalsed kohtunikud võivad teatud määral kattuda ajutise kohtuniku mõistega, mida käsitleti CEPEJ küsimustiku 76-s küsimuses. Sellele küsimusele vastasid kümme riiki, et neil on olemas ajutiste kohtunike süsteem. Need riigid on: Taani, Inglismaa ja Wales, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Norra, Portugal, Šotimaa, Rootsi, Šveits. Taani, Soome ja Rootsi neile nende tegevuse alusel palka ei maksa, teised riigid maksavad.
Tabel 12. Kohtunikud ja kohtuteenistujad (täistööajale taandatult; 100 000 elaniku kohta)
|
Kutselisi kohtunikke |
Kutselisi kohtunikke 100 000 elananiku kohta |
Haldus-personal |
Halduspersonal 100000 elaniku kohta |
Mitteprof. kohtunikke** |
Mitteprof. kohtunikke 100000 elaniku kohta** |
|
|
Andorra |
24* |
35,74 |
84* |
125,08 |
pole |
0 |
|
Armeenia |
171 |
5,33 |
475 |
14,80 |
a.p. |
- |
|
Austria |
1.732 |
21,47 |
5.401 |
66,95 |
a.p.. |
- |
|
Aserbaidžaan |
333 |
4,06 |
1.410 |
17,19 |
a.p.. |
- |
|
Bulgaaria |
1.550 |
19,76 |
4.028 |
51,34 |
a.p.. |
- |
|
Horvaatia |
1.819 |
40,99 |
6.020 |
135,66 |
6.804 |
153,33 |
|
Tšehhi |
2.716 |
26,62 |
8.591 |
84,22 |
7.767 |
76,14 |
|
Taani |
368* |
6,85 |
2.201 |
41,00 |
a.p.. |
- |
|
Eesti |
237 |
17,48 |
1.300 |
95,87 |
1.785 |
131,63 |
|
Soome |
875 |
16,92 |
2.586 |
50,01 |
3708 |
71,71 |
|
Prantsusmaa |
6.240 |
10,37 |
16.076* |
26,71 |
21.767 |
36,17 |
|
Makedoonia |
642 |
31,74 |
2.096 |
103,63 |
2.401 |
118,71 |
|
Gruusia |
306 |
7,00 |
1.558 |
35,64 |
none |
0 |
|
Saksamaa |
20.901 |
25,30 |
60.087 |
72,74 |
35.781 |
43,32 |
|
Kreeka |
3.571 |
a.p. |
e.t |
e.t |
e.t. |
- |
|
Ungari |
2.757 |
27,18 |
7.557 |
74,51 |
5.921 |
58,38 |
|
Island |
47 |
16,31 |
31 |
10,76 |
pole |
0 |
|
Iirimaa |
119 |
3,04 |
1.030 |
26,29 |
pole |
0 |
|
Itaalia |
6.720 |
11,72 |
32.223 |
56,21 |
5.700 |
9,94 |
|
Läti |
396 |
17,08 |
700 |
30,18 |
none |
0 |
|
Liechtenstein |
28 |
82,69 |
34 |
100,40 |
23 |
67,92 |
|
Leedu |
672 |
19,41 |
803 |
23,19 |
pole |
0 |
|
Malta |
35 |
9,15 |
374 |
97,77 |
2 |
0,52 |
|
Moldaavia |
465 |
12,89 |
1.113 |
30,86 |
none |
0 |
|
Holland |
1.809 |
11,31 |
5.016 |
31,35 |
880 |
5,50 |
|
Norra |
652 |
14,41 |
1.025 |
22,65 |
e.t. |
- |
|
Poola |
7.771 |
20,33 |
22.655 |
59,26 |
44.372 |
116,07 |
|
Portugal |
1.551 |
14,90 |
9.730 |
93,49 |
733 |
7,04 |
|
Rumeenia |
3.694 |
17,00 |
8.861 |
40,77 |
none |
0 |
|
Venemaa |
17.144 |
11,81 |
52.892 |
36,43 |
p.t. |
- |
|
SM Serbia |
2.500 |
33,34 |
11.000 |
110,53 |
6.000 |
80,02 |
|
Slovakkia |
1.232 |
22,90 |
3.612 |
67,15 |
e.t. |
- |
|
Sloveenia |
774 |
39,41 |
2.171 |
110,54 |
p.t. |
- |
|
Hispaania |
4.109 |
9,82 |
37.334 |
89,23 |
1.268 |
3,03 |
|
Rootsi |
1.693* |
18,94 |
2.493* |
27,88 |
7.558 |
84,53 |
|
Šveits |
948 |
12,95 |
3.235 |
44,21 |
1.640 |
22,41 |
|
Türgi |
5.255 |
7,49 |
21.458 |
30,58 |
pole |
0 |
|
Ukraina |
7.420 |
15,52 |
23.618 |
49,40 |
e.t. |
- |
|
UK Inglismaa ja Wales |
2.195* |
4,22 |
8.631* |
16,58 |
28.479 |
54,72 |
|
UK Põhja-Iirimaa |
62 |
3,68 |
537 |
31,86 |
1.100 |
65,27 |
|
UK Šotimaa |
227* |
4,48 |
1.231* |
24,32 |
749 |
14,80 |
Allikas: kutselised kohtunikud (vastus küsimusele 25), kohtuteenistujad (vastus küsimusele 27), mitte-professionaalsed kohtunikud (vastus küsimusele 26), elanike arv (vastus küsimusele 1)
*= "peade" arv täistööajale taandamata kujul; **= mitte-professionaalsete kohtunike puhul näitavad kõik arvud "päid", olemata täistööajale taandatud
[ a.p. = andmed puuduvad, e.t.= ei teatatud]
Tabel 13 illustreerib kohtunike arvu 20 000 elaniku kohta
Tabel 13 Kutselisi kohtunikke 20.000 elaniku kohta
Allikas: vastused küsimustele 25 ja 1; * = "peade" arv täistööajale taandamata.
Tabelis 14 vaadeldakse lähemalt tööjaotust kohtunike ja kohtuteenistujate vahel. Esitatud on kohtunike ja personali arv kohtu kohta, seostatuna ka kohtu suurusega. Kohtute suuruse seostamisele kohtus töötavate inimeste arvuga ilmnevad suuremad erinevused kui kohtute suuruse seostamisel elanike arvuga (vt 3.1). Ka tööjaotuse osas on riigiti suured erinevused. Kohtuteenistujate arv ühe kohtuniku kohta algab 0,7-st (Islandil) ja 1,2-st (Leedus), ulatudes 9,1-ni (Hispaanias) ja 10,7-ni (Maltal).
Tabel 14. Tööjaotus kohtus
|
Kutselisi kohtu-nikke kohtus |
Mittekohtunikke kohtus |
Kohtunikke ja mittekohtunikke kohtus |
Teenistujate arv kohtuniku kohta |
|
|
Andorra |
*8,0 |
*28,0 |
36,0 |
3,5 |
|
Armeenia |
8,1 |
22,6 |
30,8 |
2,8 |
|
Austria |
9,8 |
30,7 |
40,5 |
3,1 |
|
Aserbaidžaan |
3,2 |
13,4 |
16,6 |
4,2 |
|
Bulgaaria |
10,3 |
26,7 |
36,9 |
2,6 |
|
Horvaatia |
7,1 |
23,6 |
30,7 |
3,3 |
|
Tšehhi |
28,9 |
91,4 |
120,3 |
3,2 |
|
Taani |
*4,3 |
25,6 |
29,9 |
6,0 |
|
Eesti |
11,9 |
65,0 |
76,9 |
5,5 |
|
Soome |
10,5 |
31,2 |
41,7 |
3,0 |
|
Prantsusmaa |
4,9 |
*12,7 |
17,6 |
2,6 |
|
Makedoonia** |
20,7 |
67,6 |
88,3 |
3,3 |
|
Gruusia |
3,8 |
19,2 |
23,0 |
5,1 |
|
Saksamaa |
19,1 |
54,9 |
74,0 |
2,9 |
|
Ungari |
17,8 |
48,8 |
66,5 |
2,7 |
|
Island |
4,3 |
2,8 |
7,1 |
0,7 |
|
Iirimaa |
2,3 |
20,2 |
22,5 |
8,7 |
|
Itaalia |
6,1 |
29,3 |
35,4 |
4,8 |
|
Läti |
9,7 |
17,1 |
26,7 |
1,8 |
|
Liechtenstein** |
5,6 |
6,8 |
12,4 |
1,2 |
|
Leedu |
10,0 |
12,0 |
22,0 |
1,2 |
|
Malta |
3,5 |
37,4 |
40,9 |
10,7 |
|
Moldaavia |
7,6 |
18,2 |
25,9 |
2,4 |
|
Holland |
64,6 |
179,1 |
243,8 |
2,8 |
|
Norra |
6,7 |
10,6 |
17,3 |
1,6 |
|
Poola |
22,4 |
65,3 |
87,7 |
2,9 |
|
Portugal |
4,3 |
26,9 |
31,2 |
6,3 |
|
Rumeenia |
15,1 |
36,3 |
51,5 |
2,4 |
|
Venemaa** |
6,3 |
19,5 |
25,8 |
3,1 |
|
SM Serbia |
13,3 |
58,5 |
71,8 |
4,4 |
|
Slovakkia |
18,1 |
53,1 |
71,2 |
2,9 |
|
Sloveenia |
11,7 |
32,9 |
44,6 |
2,8 |
|
Hispaania |
1,3 |
12,1 |
13,4 |
9,1 |
|
Rootsi |
*13,9 |
*20,4 |
34,3 |
1,5 |
|
Šveits |
2,3 |
7,8 |
10,0 |
3,4 |
|
Türgi |
1,2 |
5,0 |
6,2 |
4,1 |
|
Ukraina |
9,6 |
30,7 |
40,4 |
3,2 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
*9,9 |
*39,1 |
49,0 |
3,9 |
|
UK Šotimaa |
*2,0 |
*10,7 |
12,7 |
5,4 |
Allikas: kohtute üldarv (vastus küsimusele 22), kutseliste kohtunike arv (vastus küsimusele 25), kohtuteenistujate arv (vastus küsimusele 27).
*= "peade" arv täistööajale taandamata; **= riikides, kes ei esitanud erikohtute arvu, võib suhtearv ühe kohtu kohta olla liiga kõrge.
c) Kohtunike töölevõtmine ja töö tasustamine
Mitmed CEPEJ küsimustiku küsimused puudutasid kohtunike töölevõtmist, koolitust ja töötasu. Üldreeglina on kohtunikud neis küsimustes erilises seisundis. Oluline on, et kohtunik oleks kõrge kvalifikatsiooniga professionaal ning et kohtunikele oleks loodud tingimused, milledes nad saavad oma tööd sõltumatult ja erapooletult teha. Kuigi üldiselt soovitakse igas ühiskonnas, et kohtunikud töötaksid erapooletult, tulemuslikult ja efektiivselt, on tajutav teatav vajadus kontrolli teostada. Käesolev jaotis keskendub lahendustele, millede kasuks erinevad riigid on kohtunike töölevõtmise, koolituse, töö tasustamise ja muudes sarnastes küsimustes otsustanud.
Järgmine jaotis on teatud mõttes täiendava iseloomuga, käsitledes kaebemenetlusi, distsiplinaarmenetlust ja muud sarnast.
Töölevõtmise ja ametissenimetamiseks ülesseadmise temaatikat käsitleti CEPEJ küsimustiku küsimuses 73. Küsimusele, kas kohtunike töölevõtmise ja ametissenimetamiseks ülesseadmisega tegelevad sõltumatud institutsioonid, vastasid 5 riiki 32-st eitavalt. Samal ajal tuleb arvestada, et mõiste "sõltumatu" ei pruugi kõigi jaoks ühte ja sama tähendada. Mõnede silmis on sõltumatu see, kui kohtunikud ise kohtunikke tööle võtavad, sest kohtunikud ise on sõltumatud. Vastupidise arvamuse kohaselt on sõltumatu selline organ, kes asub väljaspool kohtusüsteemi, sest ta on sõltumatu konkreetsest professionaalsest rühmast ja saab aidata kohtunikke, et leida väljastpoolt väljakujunenud võrgustikke. Küsimuse 73 teisele poolele antud vastustest saab välja lugeda, et kuigi enamik vastanud riike väidab, et töölevõtmisega tegelevad sõltumatud organid, võivad need koosneda sama hästi kas ainult kohtunikest või ainult kohtuvälistest isikutest. Enamikus vastanud riikides tegelevad kohtunike töölevõtmise ja kohtunikukandidaatide esitamisega segakoosseisuga organid, milledesse kuuluvad nii kohtunikud kui kohtuvälised isikud. Tabelisse 15 on need andmed kokku võetud.
Kohtunike valiku ja ametissenimetamise läbipaistvuse osas küsiti CEPEJ küsimustikus, kas nimetatud protseduurid on ette kindlaks määratud. Kõik riigid vastasid sellele küsimusele jaatavalt.
Tabel 15. Kohtunike töölevõtmise ja ametissenimetamiseks ülesseadmisega tegelevate organite koosseis
|
Ainult kohtunikud |
Nii kohtunikud kui mittekohtunikud |
Ainult mittekohtunikud |
|||
|
Austria |
Andorra |
Soome |
Liechtenstein |
Portugal |
Makedoonia |
|
Läti |
Aserbaidžaan |
Prantsusmaa |
Leedu |
Rumeenia |
Gruusia |
|
Rootsi |
Bulgaaria |
Saksamaa |
Moldaavia |
Slovakkia |
Malta |
|
Horvaatia |
Ungari |
Holland |
Hispaania |
Šveits |
|
|
Taani |
Iirimaa |
Norra |
Türgi |
||
|
Eesti |
Itaalia |
Poola |
Ukraina |
||
Allikas: vastus küsimusele 73.
CEPEJ esitatud 74. küsimus puudutab kohtunike väljaõpet ja jätkukoolitust. Sellele küsimusele vastas enamik, et nende riigis toimib nii kohtunike väljaõppe kui jätkuõppe süsteem. Küsimuse teises osas taheti teada, kas selline süsteem on kohustuslik. Kolmandas osas uuriti, kui suur protsent kohtunikke tegelikult igaaastases jätkukoolituses osaleb. Tulemused, mis küsimuste sõnastuse tõttu ei ole lõplikud, viitavad sellele, et kohustuslik koolitus ei tähenda tingimata, et kohtunikud selles igal aastal osaleksid. Seal, kus on tegemist kohustusliku jätkukoolitusega, on kohtunike igaaastane osaluse protsent 12 ja 100 vahel ning seal, kus jätkukoolitus kohustuslik ei ole, on osalejaid 13% kuni 100%.
Tabelis 16 esitatakse jätkukoolituses osalevate kohtunike protsent riikides, kes selle kohta andmed esitasid.
Tabel 16. Igal aastal jätkukoolituses osalevate kohtunike protsent
|
Island |
2% |
SM-Serbia |
47% |
Rootsi |
90% |
|
Portugal |
12% |
Türgi |
47% |
Soome |
93% |
|
Tšehhi |
13% |
UK Šotimaa |
50% |
Iirimaa |
98% |
|
Norra |
40% |
Poola |
55% |
Austria |
100% |
|
Ukraina |
40% |
Prantsusmaa |
66% |
Ungari |
100% |
|
Aserbaidžaan |
44% |
Slovakkia |
70% |
Rumeenia |
100% |
|
Itaalia |
45% |
Läti |
90% |
Sloveenia |
100% |
|
Bulgaaria |
47% |
Moldaavia |
90% |
Allikas: vastused küsimusele 74.
Kohtunikele kui kõrgelt kvalifitseeritud professionaalidele makstakse üldiselt hästi. Ometi ei ole kohtunike palgad sugugi pakkumise ja nõudmise küsimus. Töötasu võib teenida ka kohtuniku erilise ühiskondliku staatuse rõhutamise eesmärki ja olla tema sõltumatuse tagatiseks. Tabelis 17 on ära toodud kohtunike brutopalgad võrdluses riigi keskmise brutopalgaga.
Tabel 18 illustreerib, kuivõrd on kohtunike palgad võrreldavad keskmise palgaga ja prokuröride palgaga. See võrdlus on mitmes mõttes kõnekas. Esiteks nähtub sellest võrdlusest, et paljudes riikides on kohtunike ja prokuröride teenistuskäik üsna ühesugune. Mõnedes riikides on nad koguni väga tihedalt seotud, isegi sedavõrd, et mõni riik ei suuda prokuratuuri eelarvel ja kohtute eelarvel vahet teha. Teiseks selgub, et mõnedes riikides on kohtunike ja prokuröride vahel tohutud palgavahed ja ilmselt siis ka staatuse erinevused. See kehtib aga ainult Euroopa põhjaosas – Skandinaaviamaades, Balti riikides ja – kõige tugevamal kujul – Ühendkuningriigis.
Tabel 17. Kohtunike palgad eurodes
|
Riigi keskmine brutopalk |
Kohtuniku palk karjääri alguses |
Kõrgema kohtu/ kõrgema apellatsioonikohtu kohtuniku palk |
|
|
Andorra |
18.038 |
61.100 |
(ainult osalise tööajaga) 32.139 |
|
Armeenia |
607 |
4.125 |
4.800 |
|
Austria |
21.424 |
28.146 |
110.698 |
|
Aserbaidžaan |
800 |
4.000 |
5.150 |
|
Bulgaaria |
1.585 |
3.200 |
7.169 |
|
Horvaatia |
8.800 |
21.060 |
55.512 |
|
Tšehhi |
5.950 |
15.153 |
47.100 |
|
Taani |
Pole teada |
77.252 |
114.198 |
|
Eesti |
4.915 |
18.744 |
25.776 |
|
Soome* |
28.800 |
48.000 |
99.000 |
|
Prantsusmaa |
21.000 |
23.793 |
65.470 |
|
Gruusia |
612 |
2.724 |
3.432 |
|
Saksamaa |
25.500 |
35.542 |
82.787 |
|
Ungari |
5.820 |
17.239 |
33.695 |
|
Island |
29.512 |
76.071 |
86.413 |
|
Iirimaa |
26.405 |
108.092 |
188.389 |
|
Itaalia |
Pole teada |
33.352 |
108.885 |
|
Läti |
5.041 |
6.377 |
9.407 |
|
Liechtenstein** |
62.745 |
111.586 |
Ei teatatud |
|
Leedu |
4.198 |
12.714 |
32.348 |
|
Malta |
Pole teada |
31.627 |
36.530 |
|
Moldaavia |
780 |
1.560 |
2.630 |
|
Holland |
37.300 |
61.275 |
108.890 |
|
Norra |
42.039 |
81.083 |
114.753 |
|
Poola |
6.631 |
12.563 |
22.100 |
|
Portugal |
8.005 |
32.272 |
77.583 |
|
Rumeenia |
2.304 |
8.406 |
13.017 |
|
SM Serbia |
2.110 |
9.122 |
12.427 |
|
Slovakkia |
4.236 |
10.366 |
15.292 |
|
Sloveenia |
12.780 |
22.084 |
44.165 |
|
Hispaania |
17.104 |
42.850 |
111.836 |
|
Rootsi |
22.282 |
53.278 |
88.796 |
|
Šveits |
51.480 |
100.000 |
200.000 |
|
Ukraina |
1.223 |
1.944 |
11.249 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
36.166 |
167.672 |
265.960 |
|
UK Šotimaa |
36.166 |
218.664 |
247.180 |
Allikas: keskmine brutopalk (vastus küsimusele 3), kohtuniku palk – madalaim (vastus küsimusele 70), kohtuniku palk - kõrgeim (vastus küsimusele 71). Tegemist on keskmiste aastapalkadega.
*= Soome ei arvuta puhkusetoetust palga sisse
Tabel 18. Kohtunike ja prokuröride palgad eurodes, suhtearvuna keskmisest brutopalgast
|
Kohtuniku palk / keskmine palk |
Prokuröri palk / keskmine palk |
|||
|
madalaim |
kõrgeim |
madalaim |
kõrgeim |
|
|
Prantsusmaa |
1,1 |
3,1 |
1,1 |
3,1 |
|
Läti |
1,3 |
1,9 |
1,3 |
2,2 |
|
Austria |
1,3 |
5,2 |
2,0 |
5,3 |
|
Saksamaa |
1,4 |
3,3 |
1,6 |
3,7 |
|
Holland |
1,6 |
2,9 |
2,1 |
2,9 |
|
Ukraina |
1,6 |
9,2 |
Ei kohaldata |
Ei teatatud |
|
Soome |
1,7 |
3,4 |
1,2 |
2,2 |
|
Liechtenstein |
1,8 |
Ei kohaldata |
1,8 |
2,2 |
|
Poola |
1,9 |
3,3 |
1,9 |
3,5 |
|
Norra |
1,9 |
2,7 |
1,4 |
1,5 |
|
Šveits |
1,9 |
3,9 |
1,2 |
2,7 |
|
Moldaavia |
2,0 |
3,4 |
1,1 |
2,4 |
|
Bulgaaria |
2,0 |
4,5 |
2,0 |
4,5 |
|
Rootsi |
2,4 |
4,0 |
1,3 |
3,2 |
|
Horvaatia |
2,4 |
6,3 |
2,4 |
6,3 |
|
Slovakkia |
2,4 |
3,6 |
1,9 |
3,5 |
|
Hispaania |
2,5 |
6,5 |
2,5 |
6,5 |
|
Tšehhi |
2,5 |
7,9 |
2,3 |
7,1 |
|
Island |
2,6 |
2,9 |
Pole teada |
Pole teada |
|
Ungari |
3,0 |
5,8 |
3,0 |
4,3 |
|
Leedu |
3,0 |
7,7 |
2,3 |
5,5 |
|
Makedoonia |
3,1 |
4,3 |
3,1 |
4,3 |
|
Andorra |
3,4 |
Ei kohaldata |
3,4 |
Ei kohaldata |
|
Rumeenia |
3,7 |
5,7 |
3,7 |
4,1 |
|
Eesti |
3,8 |
5,2 |
1,6 |
2,9 |
|
Portugal |
4,0 |
9,7 |
4,0 |
9,4 |
|
Iirimaa |
4,1 |
7,1 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
SM Serbia |
4,3 |
5,9 |
4,3 |
5,9 |
|
Gruusia |
4,5 |
5,6 |
1,4 |
Ei teatatud |
|
UK Inglismaa ja Wales |
4,6 |
7,4 |
1,1 |
2,5 |
|
Aserbaidžaan |
5,0 |
6,4 |
2,9 |
not available |
|
UK Šotimaa |
6,0 |
6,8 |
Ei teatatud |
Ei teatatud |
|
Armeenia |
6,8 |
7,9 |
3,8 |
7,7 |
Allikas: keskmine palk (vastus küsimusele 3), kohtunike palgad (vastused küsimustele 70, 71), prokuröride palgad (vastused küsimustele 81, 82).
Kohtuniku sõltumatusega seonduv viimane punkt puudutab kohtunikuameti mõne teise tööga ühitamise lubatavust. Küsimus 72 oli sõnastatud selliselt, et oleks võimalik eristada süsteeme, kus mingit kõrvaltegevust ei lubata, süsteemidest, kus kohtunik tohib oma kohtunikuametit vähemalt mõne teise tööga kombineerida. Koos vastustega saabunud märkustest tuleb aga välja, et eitav vastus sellele küsimusele ei tähenda siiski muude lisatööde absoluutset keeldu. Tabelis 19 on üksikasjalikumalt selgitatud olukorda sellele küsimusele vastanud riikides. Enamik riike lubab kohtunikel teha õigusteaduse vallas intellektuaalset ja pedagoogilist tööd ja võimaldab kultuurilist eneseväljendust. Väga sageli tehakse vahet tasustataval ja mittetasustataval tegevusel. Paljudes riikides peab kohtunik oma kõrvaltegevusteks luba küsima.
Tabel 19. Kas kohtunikul on lubatud oma tööd mõne teise ametiga ühitada
|
Selgitus |
||
|
Andorra |
ei |
Muud ametid lubatud üksnes kõrgeima kohtu kohtunikele |
|
Armeenia |
jah |
Kohtunik tohib teha teadustööd |
|
Austria |
jah |
|
|
Aserbaidžaan |
jah |
Kohtunik tohib teha teadustööd, pedagoogilist ja loometööd |
|
Bulgaaria |
jah |
Kohtunik tohib teha teadustööd, õpetada ja normatiivakte välja töötada |
|
Horvaatia |
ei |
Tohib avaldada professionaalseid kirjutisi, käia seminaridel ja koolitustel, olla vahekohtunik |
|
Tšehhi |
ei |
Lubatud on teadus- ja pedagoogiline töö, kunst ja töö ministeeriumide, valitsuse ja parlamendi nõuandvates organites |
|
Taani |
jah |
|
|
Eesti |
jah |
Kõik tasustatavad ametid peale õpetamise ja uurimistöö on keelatud |
|
Soome |
jah |
Teoorias on muud ametid lubatud, praktikas esineb haruharva |
|
Prantsusmaa |
jah |
Ei ole lubatud tegutseda vahekohtuniku ega konsultandina |
|
Makedooni |
ei |
Lubatud on ülikoolis tasuta õpetada ja teadustööd teha |
|
Gruusia |
jah |
|
|
Saksamaa |
jah |
Pedagoogiline ja teadustöö lubatud. Vahekohtunik tohib olla spetsiifilistel asjaoludel. |
|
Kreeka |
ei |
Erandina on lubatud olla Ateena Akadeemia liige ja õpetada |
|
Ungari |
jah |
Tohib töötada professorina, ei tohi olla vahekohtunik ega konsultant |
|
Iirimaa |
ei |
|
|
Itaalia |
jah |
Muu töö on lubatud üksnes Kohtunõukogu (Judicial Council) sanktsiooniga |
|
Läti |
jah |
Tohib töötada ülikooli õppejõuna |
|
Liechtenstein |
ei |
|
|
Leedu |
ei |
Lubatud on vaid töötamine ülikooli õppejõuna ja loominguline tegevus |
|
Malta |
ei |
|
|
Moldaavia |
jah |
|
|
Holland |
jah |
Kõik kohtunike lisa-ametid on riiklikus registris |
|
Norra |
jah |
Luba on tarvis mistahes tegevuseks, mis võiks kohtunikutööd häirida |
|
Poola |
jah |
Vastava loa olemasolul tohib kohtunik töötada akadeemilise õppejõuna |
|
Portugal |
ei |
Lubatud on tasuta õpetada ja teadustööd teha |
|
Rumeenia |
jah |
Lubatud on õpetada kõrgkoolis |
|
Venemaa |
jah |
Tasustatavad ametid peale teadustöö, õpetamise ja loomingulise tegevuse on keelatud |
|
SM Serbia |
ei |
|
|
Slovakkia |
ei |
Teaduslik, pedagoogiline, loenguline, kirjanduslik, publitsistlik ja kunstiline tegevus on lubatud vaid siis, kui see ei taksita kohtunikukohustuste nõuetekohast täitmist |
|
Sloveenia |
jah |
Lubatud on õpetamine, publitseerimine, teaduslik ja uurimistöö |
|
Hispaania |
ei |
Tasustatavad ametid peale õpetamise, kunsti ja publikatsioonide avaldamise on keelatud |
|
Rootsi |
jah |
Lubatud on tööst vabal ajal |
|
Šveits |
jah |
|
|
Türgi |
ei |
|
|
Ukraina |
jah |
Tasustatavad tööd peale teadusliku töö, õpetamise ja loomingulise tegevuse on keelatud |
|
UK Inglismaa ja Wales |
jah |
Täiskohaga töötav palgaline kohtunik ei tohi teha ühtegi muud tasustatavat tööd |
|
UK Põhja-Iirimaa |
ei |
Allikas: vastused küsimusele 72
d) Edasikaebamine ja kaitsemeetmed
Terve rida CEPEJ küsimustiku küsimusi olid kas otseselt või kaudselt seotud kohtusüsteemi tarbija võimalustega võimalikke puudusi heastada. Vigu võib olla mitmesuguseid, nagu ka nende parandamiseks kohtutele ettenähtud meetmeid. Võimalike eksimuste heastamise kõige kesksemaks meetmeks on edasikaebeõigus. Kohtuniku diskvalifitseerimine on järgmine.
Edasikaebeõigus eksisteerib kohtusüsteemis mitmel tasandil: seoses (konkreetsete) kohtuasjade, kohtunike, kohtute või koguni kohtusüsteemiga laiemalt. Võimalikud möödalaskmised ei tähenda üksnes valesid otsuseid, vaid ka näiteks ebaõiget või mitteõigeaegset informeerimist, viivitusi või mitterahuldavat kohtlemist. Kas kohtuteenuse kasutajal on võimalus sellistel juhtudel midagi ette võtta?
Kõik teised riigid Peale Portugali ja Hollandi raporteerivad, et neil on olemas tõhusad võimalused kõigil juhtumitel kõrgema jurisdiktsiooniga kohtusse pöördumiseks. Portugalis ja Hollandis puudub selline võimalus teatud tsiviilasjade puhul (teatud kohtuasjade liigid ja väikese väärtusega hagid). CEPEF 2004. aasta töögrupp täheldas, et teatud liiki (väikeste) asjade puhul puudub see võimalus tegelikult enamates riikides, kuigi riigid sellest ei raporteerinud.
Edasikaebeõigus on kõige levinum vahend kohtusüsteemi toimimisel tekkivate võimalike vigade heastamiseks. Muudeks vahenditeks, mida hinnati, on kaebemenetlus ja kohtuniku vastu suunatud distsiplinaarmenetlus.
Võimalus kohtuniku tegevuse peale kaevata võib olla tagatud kas kohtu tasandil (igas kohtus), riigi tasandil (kõikides kohtutes), või mõlemal tasandil. Edasi tuleb otsustada, kes niisuguseid kaebusi menetleb: kas kohtunikud ise või sõltumatu kõrvalseisja, näiteks ombudsman?
Kõigis riikides, kes küsimusele kaebemenetluse olemasolu kohta vastused saatsid, on kaebamise võimalus vähemalt ühel tasandil (v.a Prantsusmaal). Kõige levinum võimalus on sisemenetlus kohtu tasandil, see eksisteerib 24-s riigist 32-st vastanust. Seitsmeteistkümnes riigis (30-st vastanust) on riigi tasandil menetlus. Neil juhtudel lahendab kaebusi kohtuväline organ, näiteks ombudsman.
Tabel 20 esitab andmed selle kohta, kas kaebusi lahendavatel organitele on kehtestatud üldised tähtajad kaebustele vastamiseks või kaebuste lahendamiseks.
Tabel 20. Kaebustega tegelemise tähtajad
|
Kaebustele vastamise tähtaeg |
Kaebuste lahendamise tähtaeg |
Kaebustele vastamise tähtaeg |
Kaebuste lahendamise tähtaeg |
||
|
Armeenia |
jah |
jah |
Moldaavia |
jah |
jah |
|
Austria |
ei |
ei |
Holland |
jah |
jah |
|
Aserbaidžaan |
jah |
jah |
Norra |
jah |
ei |
|
Bulgaaria |
jah |
jah |
Poola |
jah |
ei |
|
Horvaatia |
ei |
ei |
Portugal |
jah |
jah |
|
Tšehhi |
jah |
jah |
Rumeenia |
ei |
jah |
|
Taani |
ei |
ei |
Venemaa |
jah |
jah |
|
Eesti |
jah |
ei |
SM Serbia |
jah |
jah |
|
Soome |
jah |
ei |
Slovakkia |
jah |
jah |
|
Prantsusmaa |
ei |
ei |
Sloveenia |
ei |
ei |
|
Makedoonia |
jah |
jah |
Hispaania |
jah |
jah |
|
Gruusia |
jah |
jah |
Rootsi |
ei |
ei |
|
Saksamaa |
ei |
ei |
Šveits |
jah |
jah |
|
Itaalia |
jah |
ei |
Türgi |
jah |
jah |
|
Läti |
jah |
jah |
Ukraina |
jah |
jah |
|
Liechtenstein |
ei |
ei |
UK Inglismaa ja Wales |
jah |
jah |
|
Leedu |
jah |
jah |
|||
|
Malta |
ei |
ei |
UK Põhja-Iirimaa |
jah |
jah |
|
UK Šotimaa |
jah |
jah |
Allikas: vastused küsimusele 21.
Möödalaskmiste korral on üheks võimaluseks kohtuniku suhtes sanktsioonide rakendamine. CEPEJ uuris ka seda võimalust, kogudes andmeid distsiplinaarmenetluste ja kohtunike vastu rakendatud sanktsioonide arvu kohta aastas. Tabelis 21 esitatakse vastavad absoluutarvud, aga ka suhtarv "kohtuniku kohta". Suhtarv ühe kohtuniku kohta arvutati kutseliste kohtunike arvu alusel. Samas on võimalik, et nii mõnigi distsiplinaarmenetlus või sanktsioon puudutas hoopis mitteprofessionaalset või ajutist kohtunikku.
Tabel 21. Kohtunike distsiplinaarmenetlused ja sanktsioonid
|
Distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes |
Sanktsioone kohtunike suhtes |
1000 kohtuniku kohta |
||
|
distsiplinaarmenetlusi |
Sanktsioone |
|||
|
Armeenia |
7 |
5 |
40,9 |
29,2 |
|
Austria |
33 |
18 |
19,1 |
10,4 |
|
Aserbaidžaan |
30 |
29 |
90,1 |
87,1 |
|
Bulgaaria |
4 |
pole |
2,6 |
pole |
|
Horvaatia |
24 |
8 |
13,2 |
4,4 |
|
Tšehhi |
20 |
10 |
7,4 |
3,7 |
|
Taani |
57 |
Ei teatatud |
154,9 |
- |
|
Eesti |
4 |
2 |
16,9 |
8,4 |
|
Prantsusmaa |
10 |
9 |
1,6 |
1,4 |
|
Gruusia |
77 |
74 |
251,6 |
241,8 |
|
Ungari |
26 |
11 |
9,4 |
4,0 |
|
Itaalia |
107 |
22 |
15,9 |
3,3 |
|
Läti |
13 |
11 |
32,8 |
27,8 |
|
Liechtenstein |
3 |
pole |
107,1 |
pole |
|
Leedu |
4 |
2 |
6,0 |
3,0 |
|
Moldaavia |
13 |
4 |
28,0 |
8,6 |
|
Holland |
pole |
pole |
pole |
pole |
|
Norra |
63 |
2 |
96,6 |
3,1 |
|
Poola |
182 |
60 |
23,4 |
7,7 |
|
Portugal |
24 |
9 |
15,5 |
5,8 |
|
Rumeenia |
14 |
9 |
3,8 |
2,4 |
|
Slovakkia |
25 |
3 |
20,3 |
2,4 |
|
Sloveenia |
3 |
pole |
3,9 |
pole |
|
Hispaania |
52 |
17 |
12,7 |
4,1 |
|
Rootsi |
4 |
pole |
2,4 |
pole |
|
Türgi |
252 |
72 |
48,0 |
13,7 |
|
Ukraina |
181 |
70 |
24,4 |
9,4 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
Pole teada |
3 |
- |
1,4 |
|
UK Põhja-Iirimaa |
pole |
pole |
pole |
pole |
|
UK Šotimaa |
pole |
pole |
pole |
pole |
Allikas: vastused küsimustele 77, 78, 25.
Eeltoodud tabel näitab, et riigiti on kohtunike vastu algatatud distsiplinaarmenetluste ja nende suhtes rakendatud sanktsioonide arv väga erinev. Üks äärmusi on Gruusia, kus 2002. aastal neljast kohtunikust ühe suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus, mis enamikul juhtudel tõi kaasa ka sanktsioonid. Teise äärmuse moodustavad Holland, ja Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Põhja-Iirimaa ja Šotimaa, kus väidetavalt ei toimunud ühtegi distsiplinaarmenetlust ega rakendatud ühtegi sanktsiooni.
Kõige viimane kohtusüsteemi eksimuste heastamise meede, mida CEPEJ uuris, oli järelevalve ja kontrollisüsteemi olemasolu. Selgitavates märkustes toodi mõned näited, nagu kohtunike inspekteerimine või siis kohtuniku ametialaste ja ametiväliste ülesannete süsteemne hindamine. Tabel 22 võtab kokku vastused sellele küsimusele. Vastanud riikide väike enamus väidab, et neil on selline süsteem.
Tabel 22. Järelevalve ja kontroll kohtute üle
|
Kas lisaks apellatsioonisüsteemile on olemas mingi süsteem kohtute üle järelevalve ja kontrolli teostamiseks? |
|||||
|
ei ole |
on |
||||
|
Andorra |
Iirimaa |
Slovakkia |
Armeenia |
Itaalia |
Rumeenia |
Allikas: vastus küsimusele 75.
Eelmises peatükis anti kohtusüsteemide võrdlev ülevaade riikides, kes CEPEJ küsimustikule vastasid. Olles analüüsinud nende süsteemide suurust ja maksumust, tuleks nüüd ilmselt uurida ka kohtute töö tulemuslikkust. Käesolevas peatükis vaadeldaksegi sellised küsimusi, nagu kui palju kohtuasju lahendatakse ja kui palju aega see võtab.
Tuleb märkida, et kohtutesse antud – ehk siis kohtunike poolt lahendatud – asjade arv ei ole kohtute töökoormuse võrdlemiseks mitte kõige parem algnäitaja. "Kohtuasi" ei ole standardse suurusega töökoormus; kohtuasja nn raskus varieerub süsteemi sees ja ilmselt on keskmine raskusaste ka süsteemiti erinev.
Õiglasema võrdluse saavutamiseks otsustas CEPEJ esmalt keskenduda neljale konkreetsele kohtuasjade liigile. Need on röövimise, mõrva, lahutuse ja töölt vallandamise asjad.* Kohtusse jõudvate asjade arv ei ole nende probleemide esinemissageduse lihtne peegeldus ühiskonnas; kohtuasjade arv sõltub samavõrd ka sellest, mida ütleb seadus selle kohta, missugustes olukordades kohtunik peab neid küsimusi otsustama ning sellest, missugused mehhanismid on ühiskonnas nende probleemide lahendamiseks ilma kohtuniku sekkumiseta. Samamoodi peegeldab menetluse pikkus seda, kuidas toimib süsteem kui tervik, süsteem, millesse kuuluvad lisaks kohtutele ja kohtunikele ka pooled, advokaadid, prokurörid jne. Aeg, mida me mõõdame ja võrdleme, on eeskätt aeg, mis pooltel kulub otsuse ootamiseks. Selle aja jooksul tehtava töö hulk ja iseloom on aga jällegi süsteemiti erinevad.
Selle peatüki esimeses osas võetakse kokku andmed töökoormuse kohta, sealhulgas kohtule esitatud asjade arv, kohtuotsuste arv ja apellatsioonide protsent. Peatüki teine osa käsitleb kohtumenetluse pikkust.
a) Koormus, otsused ja apellatsioonid
Tabelisse 23 on kokku võetud töökoormust puudutavad andmed. Esitatakse kohtuasjade arv 100 000 elaniku kohta. See hõlmab kohtusse jõudnud kriminaalasjade ja mittekriminaalasjade koguarvu. Riikide esitatud absoluutarvud leiate Lisa 6 Tabelist C.
Peab ütlema, et kohtuasjade arvu erinevate süsteemide vahel on raske võrrelda. Esimeses peatükis täheldasime, et kohtunike ülesanded on riigiti erinevad ning kohtuasjad, mis ühes riigis arvesse lähevad, jäävad teises riigis kohtuniku pädevusest välja. Püüdsime kokku lugeda ainult kõige tõsisemaid kohtuasju. Samas andsime väga üldised juhtnöörid selle kohta, mida arvesse võtta. Mittekriminaalasjade osas öeldi CEPEJ küsimustiku selgitustes, et arvesse tuleks võtta üksnes kohtutes arutamisele kuuluvad asjad. Kriminaalasjade osas täpsustusi ei tehtud. Mõnede kohtute puhul on väärteoasjad arvesse võetud, teiste puhul mitte. Mitu riiki ei esitanud andmeid kriminaalasjade arvu kohta, selle asemel esitati kahtlusaluste arv. Ka need näitajad pandi tabelisse tärniga (*) varustatult. Täpsem informatsioon selle kohta, mida riigid kokku lugesid või arvesse võtmata jätsid on Lisas 4.
Üldplaanis võib öelda, et kohtutesse antud asjade arvud on väga erinevad. On raske öelda, kuivõrd need erinevused peegeldavad süsteemide vahelisi erinevusi või on hoopis tingitud täpse definitsiooni puudumisest. Lisas 4 toodud kommentaaridest nähtub, et definitsiooniprobleem oli üsna tõsine ning et kohtuasjade arvnäitajatesse tuleks suhtuda ettevaatusega.
Tabel 23. Kohtusse antud asjade arv 100 000 elaniku kohta
|
Kohtuasjade arv aastas liikide kaupa |
|||||||
|
Kriminaal-asjad |
Röövimise asjad |
Mõrva-asjad |
Mitte-kriminaalasjad |
Lahutuse asjad |
Vallandamise asjad |
Krim. ja mittekrim. asjad kokku |
|
|
Andorra |
1.184 |
39 |
0 |
4.257 |
85 |
37 |
5.441 |
|
Armeenia |
162 |
2 |
5 |
1.444 |
69 |
83 |
1.606 |
|
Austria |
814 |
- |
- |
2.222 |
312 |
- |
3.036 |
|
Aserbaidžaan |
11 |
- |
3 |
869 |
104 |
8 |
880 |
|
Belgia |
- |
19 |
1 |
6.787 |
301 |
- |
- |
|
Bulgaaria |
418 |
254 |
2 |
2.136 |
191 |
53 |
2.554 |
|
Horvaatia |
628 |
- |
- |
2.817 |
134 |
782 |
3.445 |
|
Tšehhi |
756 |
- |
- |
2.609 |
359 |
- |
3.365 |
|
Taani |
2.376 |
- |
- |
2.394 |
118 |
- |
4.770 |
|
Eesti |
652 |
14 |
- |
1.939 |
99 |
- |
2.591 |
|
Soome |
1.194 |
11 |
2 |
3.397 |
343 |
5 |
4.591 |
|
Prantsusmaa |
1.061 |
- |
- |
2.650 |
302 |
175 |
3.711 |
|
Makedoonia |
498* |
109* |
2* |
3.242 |
- |
- |
3.740 |
|
Gruusia |
67 |
5 |
5 |
987 |
46 |
20 |
1.054 |
|
Saksamaa |
2.216 |
- |
- |
1.166 |
249 |
- |
3.381 |
|
Ungari |
1.039 |
- |
- |
5.261 |
350 |
324 |
6.300 |
|
Island |
1.889 |
3 |
2 |
9.079 |
- |
- |
10.968 |
|
Iirimaa |
113 |
- |
1 |
6.619 |
101 |
6.732 |
|
|
Itaalia |
904 |
95 |
5 |
6.241 |
91 |
2.706 |
7.145 |
|
Läti |
578 |
28 |
3 |
2.163 |
327 |
39 |
2.741 |
|
Liechtenstein |
5.017 |
3 |
0 |
24.313 |
390 |
- |
29.330 |
|
Leedu |
437 |
- |
- |
5.101 |
- |
- |
5.537 |
|
Malta |
288 |
218 |
6 |
1.538 |
- |
22 |
1.826 |
|
Moldaavia |
513 |
5 |
8 |
4.611 |
381 |
13 |
5.125 |
|
Holland |
1.556 |
32 |
1 |
2.641 |
220 |
427 |
4.197 |
|
Norra |
1.933 |
- |
- |
284 |
- |
- |
2.217 |
|
Poola |
1.024 |
- |
- |
6.970 |
132 |
715 |
7.994 |
|
Portugal |
793 |
- |
- |
5.747 |
97 |
- |
6.540 |
|
Rumeenia |
239 |
435 |
- |
4.249 |
331 |
17 |
4.488 |
|
Venemaa |
577 |
163 |
16 |
3.574 |
380 |
23 |
4.151 |
|
Slovakkia |
452 |
19 |
2 |
17.545 |
279 |
- |
17.997 |
|
Sloveenia |
737* |
7* |
3* |
1.936 |
154 |
7 |
2.673 |
|
SM Serbia |
261 |
83 |
140 |
2.309 |
122 |
66 |
2.571 |
|
Hispaania |
1.054 |
219 |
3 |
3.201 |
46 |
153 |
4.255 |
|
Rootsi |
1.835 |
- |
- |
1.731 |
301 |
- |
3.567 |
|
Šveits |
- |
20* |
3* |
4.171 |
230 |
- |
- |
|
Türgi |
1.129 |
198 |
10 |
2.223 |
219 |
- |
3.352 |
|
Ukraina |
37 |
7 |
9 |
10.338 |
379 |
12 |
10.378 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
3.000* |
30 |
1 |
3.231 |
331 |
77 |
6.230 |
|
UK Põhja-Iirimaa |
- |
- |
1* |
5.518 |
148 |
- |
- |
|
UK Šotimaa |
1.012 |
14 |
2 |
2.378 |
- |
- |
3.390 |
Allikas: vastused küsimustele 1, 37, 38, 41, 44, 47, 50 * = kahtlustatavate arv
Tabel 24 esitab kohtuotsuste arvu mitut liiki asjades. Riikide esitatud absoluutarvud on Lisas 6 (Tabel D). Tabel 24 näitab otsuste arvu 100 000 elaniku kohta. Otsuste koguarvu ei esitata, sest informatsiooni otsuste koguarvu kohta kriminaalasjades ei kogutud.
Tabel 24. Kohtuotsuste arv 100 000 elaniku kohta
|
Kohtuasjade koguarv liikide kaupa |
|||||
|
Röövimise asjad |
Mõrva asjad |
Mitte-kriminaalasjad |
Lahutuse asjad |
Vallandamise asjad |
|
|
Andorra |
46* |
0 |
4.232 |
49 |
- |
|
Armeenia |
1 |
3 |
1.260 |
51 |
76 |
|
Austria |
7* |
1* |
940 |
- |
- |
|
Aserbaidžaan |
- |
3 |
709 |
70 |
5 |
|
Belgia |
- |
- |
6.503 |
412 |
- |
|
Bulgaaria |
19 |
2 |
2.265 |
194 |
62 |
|
Horvaatia |
- |
- |
2.962 |
- |
- |
|
Tšehhi |
- |
1 |
- |
311 |
2 |
|
Taani |
- |
- |
2.414 |
122 |
- |
|
Eesti |
14 |
1.703 |
73 |
- |
|
|
Soome |
8 |
2 |
3.113 |
347 |
8 |
|
Prantsusmaa |
9 |
1 |
2.580 |
214 |
157 |
|
Makedoonia |
98* |
2* |
1.611 |
- |
- |
|
Gruusia |
5 |
3 |
848 |
38 |
12 |
|
Saksamaa |
- |
- |
- |
249 |
- |
|
Ungari |
- |
- |
5.203 |
362 |
292 |
|
Island |
3 |
2 |
9.079 |
- |
- |
|
Iirimaa |
- |
1 |
6.732 |
66 |
- |
|
Itaalia |
- |
- |
1.997 |
76 |
123 |
|
Läti |
28 |
3 |
1.621 |
276 |
19 |
|
Liechtenstein |
3 |
0 |
24.611 |
372 |
- |
|
Leedu |
- |
- |
5.053 |
- |
- |
|
Malta |
224 |
3 |
1.847 |
- |
9 |
|
Moldaavia |
7 |
8 |
4.324 |
321 |
10 |
|
Holland |
24 |
1 |
2.039 |
214 |
410 |
|
Norra |
- |
- |
133 |
- |
- |
|
Poola |
27 |
1 |
5.370 |
132 |
701 |
|
Portugal |
19 |
2 |
5.111 |
96 |
27 |
|
Rumeenia |
339 |
- |
3.581 |
266 |
13 |
|
Venemaa |
128 |
15 |
3.059 |
312 |
15 |
|
Slovakkia |
12* |
1* |
13.468 |
256 |
10 |
|
Sloveenia |
7* |
2* |
2.476 |
149 |
76 |
|
SM Serbia |
55 |
84 |
1.552 |
92 |
40 |
|
Hispaania |
- |
- |
1.304 |
42 |
148 |
|
Rootsi |
9 |
1 |
1.718 |
307 |
- |
|
Šveits |
8 |
1 |
4.248 |
224 |
- |
|
Türgi |
168 |
10 |
2.164 |
213 |
- |
|
Ukraina |
7 |
9 |
10.208 |
383 |
12 |
|
UK Inglismaa ja Wales |
17 |
1 |
191 |
277 |
7 |
|
UK Põhja-Iirimaa |
7* |
1 |
5.518 |
148 |
- |
|
UK Šotimaa |
14 |
2 |
1.918 |
214 |
- |
Allikas: vastused küsimustele 1, 39, 42, 45, 48, 51 * = kahtlustatavate arv
Kohtuotsuste kohta kogutud andmed on üldjoontes kooskõlas kohtusse antud asjade arvuga. Informatsioon kohtuotsuste kohta spetsiililist liiki asjades on pisut laiemalt kättesaadav kui informatsioon kohtusse antud asjade liikide kohta.
Tabel 25 näitab apellatsioonide protsenti erinevat liiki asjade puhul. Apellatsioonide protsent näitab suhet aastas edasi kaevatavate otsuste arvu ja esimeses astmes lõplikult lahendatud asjade arvu vahel. Nagu andmetest nähtub, on apellatsiooniprotsent erinevat liiki asjade puhul väga erinev. Kõigis vastanud riikides on edasikaebamise protsent tahtliku tapmise asjades kõrgem kui röövimise asjades ning vallandamise asjades kõrgem kui abielulahutuse asjades.
Tabel 25. Apellatsioonide protsent kohtuasja liikide kaupa
|
Röövid |
Mõrvad |
Mitte-kriminaalasjad |
Lahutused |
Vallandamised |
|
|
Andorra |
6 |
10 |
10 |
- |
- |
|
Armeenia |
- |
- |
78 |
- |
- |
|
Aserbaidžaan |
- |
- |
13 |
2 |
50 |
|
Belgia |
- |
- |
4 |
2 |
|
|
Bulgaaria |
27 |
81 |
19 |
6 |
47 |
|
Horvaatia |
- |
- |
27 |
- |
- |
|
Eesti |
- |
- |
12 |
23 |
- |
|
Soome |
60 |
70 |
21 |
0 |
- |
|
Makedoonia |
- |
- |
45 |
- |
- |
|
Gruusia |
11 |
45 |
8 |
21 |
33 |
|
Saksamaa |
- |
- |
18 |
13 |
- |
|
Ungari |
- |
- |
8 |
4 |
11 |
|
Island |
0 |
20 |
15 |
- |
- |
|
Iirimaa |
- |
22 |
1 |
- |
- |
|
Itaalia |
- |
- |
17 |
2 |
30 |
|
Läti |
39 |
52 |
11 |
2 |
59 |
|
Liechtenstein |
0 |
0 |
46 |
16 |
17 |
|
Leedu |
- |
- |
6 |
- |
- |
|
Malta |
- |
91 |
8 |
- |
- |
|
Moldaavia |
55 |
71 |
4 |
0,5 |
41 |
|
Holland |
- |
59 |
7 |
5 |
- |
|
Norra |
- |
- |
31 |
- |
- |
|
Poola |
- |
- |
- |
- |
7 |
|
Portugal |
- |
- |
6 |
8 |
49 |
|
Venemaa |
15 |
64 |
12 |
- |
- |
|
Slovakkia |
30 |
74 |
- |
1 |
- |
|
Sloveenia |
- |
- |
29 |
6 |
37 |
|
Hispaania |
- |
- |
16 |
- |
- |
|
Rootsi |
- |
- |
16 |
- |
- |
|
Šveits |
- |
- |
7 |
- |
- |
|
Türgi |
- |
- |
32 |
- |
- |
|
UK Inglismaa ja Wales |
- |
- |
- |
- |
28 |
|
UK Šotimaa |
- |
- |
2 |
0 |
40 |
Allikas: vastused küsimustele 40, 43, 46, 49, 52
b) Kohtumenetluse ajalised näitajad
Asjade lahendamisele kohtus kuluv aeg on saanud üheks kohtute tõhususe võtmeküsimuseks. See on olnud peamine tähelepanuobjekt ka CEPEJ jaoks, kes on selles küsimuses raamprogrammi vastu võtnud.*
Selleks, et menetluse ajalise kestuse võrdlus oleks õigustatud, võrreldakse antud uurimuses kolme üldlevinud kohtuasja liigi menetlemisele kuluvat aega, need on – kriminaalõiguse valdkonnast röövimise asjad ja mitte-kriminaalõiguse vallast vallandamise ja lahutuse asjad. Võrreldakse seda, kui palju kulub aega, enne kui pooled saavad kätte otsuse.*
Tabel 26. Röövimise asjade keskmine pikkus süüdistuse esitamisest alates
Keskmine päevade arv kuni apellatsioonikohtu otsuseni; keskmine päevade arv esimese astme kohtu otsuseni
Allikas: vastused küsimustele 62 ja 63; *= kõigi kriminaalasjade kohta kokku
Tabel 27. Lahutuse asjade keskmine pikkus alates avalduse esitamisest
Keskmine päevade arv apellatsioonikohtu otsuseni; keskmine päevade arv esimese astme kohtu otsuseni
Allikas: vastused küsimustele 64 ja 65; *= andmed perekonnaasjade kohta kokku
Tabel 28. Vallandamise asjade keskmine pikkus alates avalduse esitamisest
Keskmine päevade arv apellatsioonikohtu otsuseni; keskmine päevade arv esimese astme kohtu otsuseni
Allikas: vastused küsimustele 66 ja 67; *= andmed töövaidlusasjade kohta üldiselt
Selline lähenemine ei tähenda, et seda liiki asjad tähendavad kohtunikele, kohtuteenistujatele ja advokaatidele samas mahus tööd; võib arvata, et töö maht on süsteemiti väga erinev.
Vaid üksikud riigid esitasid andmeid kõigi kolme kohtuasja liigi pikkuse kohta. Kui riik ei saanud neid andmeid esitada, siis paluti võimalusel anda andmed kohtuasjade laiema kategooria kohta. Näiteks, kuigi riikidel puudusid eraldi andmed töölt vallandamise asjade kohta, paluti esitada andmed töövaidlusasjade kohta üldiselt. Üksikasjad selle kohta, mida erinevates riikides mõõdeti, leiate Lisast 4.
Tabelid näitavad, et riigid ei ole tingimata kõigi asjade puhul kiired või aeglased. Vaadeldud neljast kohtuasja liigist kõige rohkem aega näivad võtvat vallandamise asjad. Ometi on iga kohtuasja liigi sees märkimisväärsed erinevused. Rootsi kohta käivate lahutusasjade puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on menetlusajaga juhul, kui paaril on lapsi. Kui lapsi ei ole, kestab menetlus väidetavalt ainult kolm nädalat. Kui paaril on lapsed, tuleb neil enne otsuse tegemist oodata kuus lisakuud. See on üks väheseid näiteid viivitamise aktiivsest kasutamisest eesmärgiga takistada pooli kiirustades otsustamast.
Seoses kontrolliga viivituste üle teatasid 33 riiki 36-st, et nad kontrollivad mahajäämust regulaarselt (küsimus 68). Küsimusele nr 69 vastasid kaksteist riiki jaatavalt, öeldes, et neil on välja töötatud metoodika kohtumenetluse järjekordade analüüsimiseks. Vastustele lisatud kommentaaridest selgub aga, et järjekord (küsimustiku selgitavate märkuste kohaselt on see aeg, mille jooksul midagi ei tehta) on segamini aetud menetluse kogupikkuse või -kestusega. Kommentaarid puudutavad peamiselt menetluse pikkust kajastavat statistikat ja mahajäämuse mõõtmist. Üksikud märkused puudutavad tähtaegade pikenemisest teatamist ja sammudest, milledega sellele reageeritakse. Ühes vastuses kirjeldatakse konkreetse kaasuse pinnalt, mida tehti ebamõistliku viivituse kaebuse saamisel.
Lisaks siiani esitatud tabelitele annavad tabelid 29 kuni 31 lisainformatsiooni. Mitmetel riikidel ei olnud esitada andmeid menetluse kestuse kohta alates esimesest astmest kuni apellatsioonikohtu otsuseni. Mõnedel riikidel olid esitada eraldi andmed menetluse keskmise pikkuse kohta esimeses astmes ja apellatsiooniastmes. Tabelid 29 kuni 31 esitavad menetluse kestuse apellatsiooniastmes.
Tabel 29. Keskmine apellatsiooniaeg röövimise asjades
*= andmed kriminaalasjade kohta üldiselt
Tabel 30. Keskmine apellatsiooniaeg lahutuse asjades
*= andmed perekonnaasjade kohta üldiselt
Tabel 31. Keskmine apellatsiooniaeg vallandamise asjades
*= andmed töövaidlusasjade kohta üldiselt