Euroopa kohtusüsteemid 2002

Euroopa Nõukogu 40 liikmesriigi andmete põhjal

Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (European Commission for the Efficiency of Justice – CEPEJ) uurimus

(http://www.coe.int/T/E/Legal_Affairs/Legal_co-operation/Operation_of_justice/Efficiency_of_justice/)

Ingliskeelsest raportist II, III ja IV peatüki tõlkinud Silva Soomets

Kohtutele ja õigusabile tehtavad riiklikud kulutused *

Kulutused kohtutele ja õigusabile *

Üksikasjalikumalt õigusabist *

Kohtukulud ja teise poole kulude hüvitamine *

Kohtunikud ja kohus *

Kohtusüsteemid *

Kohtunikud ja kohtuteenistujad *

Kohtunike töölevõtmine ja töö tasustamine *

Edasikaebamine ja kaitsemeetmed *

Kohtute jõudlus *

Koormus, otsused ja apellatsioonid *

Kohtumenetluse ajalised näitajad *

Kohtutele ja õigusabile tehtavad riiklikud kulutused

Selles peatükis keskendutakse rahale. Esimeses alapunktis võrreldakse Euroopa Nõukogu liikmesriikides kohtutele ja õigusabile tehtavaid riiklikke kulutusi. Teises osas võetakse lähema vaatluse alla kulutused õigusabile. Kolmandas osas aga keskendutakse riiklike kulutuste asemel sellele, missugused võivad olla osapoolte rahalised väljaminekud kohtumenetluses. Nende hulka käivad nii riigilõiv kui ka teise poole kasuks väljamõistetud summad.

Joonis 1. Riiklikud kulutused kohtutele ja õigusabile eurodes ühe elaniku kohta

Image5.gif (16241 bytes)

Joonisel 1 esitatud näitajaid lahtiseletatult vaata Tabelist 1


Oma esimeses hindamiskavas ei ole CEPEJ (The European Commission for the Efficiency of Justice) kohtute eelarve mõistet rangelt defineerinud. See tähendab, et mõnedes riikides võib kohtute eelarve sisaldada näiteks kohtuhoone halduskulusid, teistes aga mitte. Seega on igal konkreetsel riigil oma arusaam kohtu eelarvest. Õigusabi definitsioon oli mõnevõrra kitsam: õigusabi eelarve hõlmab ainult seda raha, mida on antud vaidluse pooltele (või nende seaduslikele esindajatele) nende kohtuasja kulude katmiseks.

Tabel 1. Riiklikud kulutused kohtutele ja õigusabile ühe elaniku kohta

Kohtute eelarve elaniku kohta eurodes

Õigusabi eelarve elaniku kohta eurodes

Andorra

49,58

3,40

Armeenia

1,03

0,01

Austria

69,63

1,67

Aserbaidžaan

0,64

0,02

Belgia

64,41

3,90

Bulgaaria

3,53

0,14

Horvaatia

30,43

Sisaldub kohtute eelarves

Tšehhi

21,02

0,84

Taani

29,80

7,25

Eesti

12,24

1,09

Soome

41,05

9,98

Prantsusmaa

28,35

4,64

Makedoonia

6,95

0,22

Gruusia

0,83

Ei teatatud

Saksamaa

53,15

5,59

Ungari

27,00

Ei teatatud

Island

32,39

3,56

Iirimaa

22,21

13,96

Itaalia

45,98

0,78

Läti

6,70

0,30

Liechtenstein

224,08

53,92

Leedu

9,63

0,46

Malta

23,53

0,04

Moldaavia

0,80

0,03

Holland

41,01

12,66

Norra

39,33

18,03

Poola

17,33

0,43

Portugal

46,98

2,94

Rumeenia

5,40

0,08

Venemaa

4,62

0,01

Slovakkia

11,24

0,11

Sloveenia

51,42

Ei teatatud

SM Serbia

20,01

Ei teatatud

Hispaania

23,52

Ei teatatud

Rootsi

44,44

11,59

Šveits

102,66

7,00

Türgi

3,66

0,13

Ukraina

2,31

0,01

UK Inglismaa ja Wales

16,89

53,8

UK Põhja-Iirimaa

11,87

18,73

UK Šoti

Ei teatatud

43,11

Allikas: Tabelis on kasutatud vastuseid küsimustele 28 (kohtu eelarve), 4 (õigusabi eelarve) ja 2 (elanike arv). Tuleb silmas pidada, et õigusabi eelarve sisaldab ainult seda raha, mida antakse pooltele või nende advokaatidele ja ei sisalda õigusabi haldamisele tehtavaid kulutusi.

a) Kulutused kohtutele ja õigusabile

Missugused tegurid määravad ära kohtusüsteemile* tehtavad kulutused? Üldiselt vastates on nendeks teguriteks asjad, millega süsteem tegeleb ja ressursid, mida selleks tegevuseks kasutatakse. Rääkides asjadest, millega süsteem tegeleb, tuleb täheldada, et ühest küljest teevad erinevad kohtusüsteemid üsna sarnaseid asju, näiteks lahendavad kohtuasju. Teisest küljest on terve rida õiguslikke toiminguid, mida mõnedes riikides teevad kohtud, teistes riikides aga eraõiguslikud isikud. Ülesannete jaotus avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks peegeldub riiklikes kulutustes. Ka näitavad riiklikud kulutused seda, kuidas süsteem töötab ning selle tegutsemise kvaliteeti ja kiirust. Töö tõhusus sõltub asjade lahendamise protseduurist, tööjaotusest, majanduslikust mastaabisäästust jms.

Kohtusüsteemile tehtavad riiklikud kulutused ei näita kuigivõrd kui suuri kulutusi teevad kohtu kaudu õiguse otsijad. Selleks, et teha õigusemõistmine kättesaadavaks kõigile kodanikele, võib tarvis olla rakendada subsiidiume (õigusabi).

Joonis 1 näitab riiklikke kulutusi kohtutele ja õigusabile ühe elaniku kohta 36-s riigis. Joonisel eristuvad selgelt Euroopa erinevate regioonide riigid. Näha on ka olulised erinevused regioonide sees. Tabelis 1 on toodud Joonisel 1 esitatud riikide eelarved.


Tabel 2. Riiklikud kulutused kohtutele ja õigusabile protsentidena riigieelarvest

Tabel2-CEPEJ%20(2004)%2030%20E%20final-4.jpg (83009 bytes)                                           kohtute eelarve                                õigusabi eelarve

Allikas: Vastused küsimustele 2, 4 ja 28. Mõnede riikide kohta ei ole tabelis õigusabi eelarve kohta informatsiooni, kuna näitajaid pole esitatud või need pole teada. Mõnikord sisalduvad õigusabi kulud kohtute eelarves. Vt ka Tabelit 1.

Joonisel 1 on võrreldud tegelikke kulutusi eurodes. Samas on euro tegelik väärtus, selle ostujõud, riigiti ja regiooniti erinev. Tabelites 2 ja 3 esitatakse alternatiivne vaatenurk kohtutele ja õigusabile tehtavatele kulutustele ja jõupingutustele. Neis tabelites toodud näitajad ei ole nii sõltuvad elatustasemest, sest kulutused kohtutele ja õigusabile on seostatud riiklike kogukulutuste ja keskmise sissetulekuga.

Tabelis 2 on esitatud kohtutele ja õigusabile tehtavad kulutused protsendina riiklikest kogukulutustest. Riigieelarve protsendina esitatud kujul hakkavad silma erinevused kohtute eelarvetes ja kulutustes õigusabile.

Tabelis 3 on ära toodud riiklikud kogukulutused kohtutele ja õigusabile ühe elaniku kohta protsendina keskmisest palgast. See tabel kätkeb andmeid üksnes nende riikide kohta, kes suutsid esitada kõik vajalikud algandmed (kohtute eelarve, õigusabi eelarve, elanike arv, keskmine palk).


Tabel 3. Riiklikud kogukulutused kohtutele ja õigusabile ühe elaniku kohta protsendina keskmisest brutopalgast

Tabel3-CEPEJ%20(2004)%2030%20E%20final-5.jpg (75299 bytes)

                                     kohtute eelarve                            õigusabi eelarve

Allikas: Vastused küsimustele 1, 3, 4 ja 28. Selle tabeli algandmed on Tabelis 1.

Tabel näitab selgelt, et korrigeerides kulutusi võttes arvesse erinevate riikide elatustaset, muutub pilt sootuks. Kui absoluutsed kulutused Euroopa lääneosas on selgelt suuremad kui isaosas (Joonis 1), siis suhteliste kulutuste kohta see ei kehti. Enamikus riikides jäävad riiklikud kulutused ühe elaniku kohta 0,1 – 0,3 % vahele keskmisest brutopalgast.

b) Üksikasjalikumalt õigusabist

Tabelites 4 ja 5 võetakse kokku õigusabile tehtavate kulutuste peamised näitajad. Mõlemas tabelis on esindatud vaid need riigid, kes teatasid õigusabi eelarve suuruse ja esitasid andmeid ka selle kohta mitmes kohtuasjas abi määrati. Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljud riigid väidavad, et õigusabi eelarve ega kohtuasjade arv ei hõlma kõiki õigusabi liike. Mõnede riikide esitatud kriminaalasjade ja muude asjade arvud ei moodusta liitmisel seda summat, mille riik esitas. Tabelis 4 on õigusabi eelarve esitatud jagatuna kriminaalasjadele ja mittekriminaalasjadele.


Tabel 4. Õigusabi kriminaalasjades ja mittekriminaalasjades

Õigusabi kriminaalasjades

Mittekriminaalasjades

Kulud aastas

Mitmes asjas õigusabi anti

Kulud aastas

Mitmes asjas õigusabi anti

Õigusabi aasta-eelarve kokku

Armeenia

19.000

428

Ei teatanud.

Ei teatanud

19.000

Moldaavia

104.088

1.497

Ei teatanud.

Ei teatanud

104.088

Andorra

46.427

515

0

40

228.384

Läti

689.400

1.181

Ei teatanud

Ei teatanud

689.400

Bulgaaria

Ei teatanud

28.403

Ei teatanud

4.506

1.132.581

Türgi

7.133.991

238.544

1.982.333

3.708

9.116.324

UK Põhja-Iirimaa

17.300.000

26.430

14.240.000

61.803

31.560.000

Belgia

Ei teatanud

52

Ei teatanud

60.022

40.225.000

Itaalia

44.612.853

73.305

122.325

203

44.735.178

Šveits

21.139.168

24.948

30.020.522

11.767

51.223.771

Soome

Ei teatanud

35.490

Ei teatanud

12.665

51.600.000

Iirimaa

37.350.000

30.060

17.350.000

4.971

54.700.000

Norra

73.593.073

n.r.

37.433.518

5.600

81.577.131

Rootsi

79.477.836

68.425

24.336.661

22.991

103.595.240

Holland

93.514.400

116.800

109.113.000

211.406

202.627.400

UK Šotimaa

139.700.000

83.159

40.800.000

35.948

218.200.000

Prantsusmaa

81.000.000

290.385

198.000.000

398.252

279.000.000

Saksamaa

88.000.000

Ei teatanud

374.000.000

495.686

462.000.000

UK Inglismaa ja Wales

1.600.000.000

1.640.000

1.200.000.000

1.017.000

2.800.000.000

Allikas: Vastused küsimustele 4, 5 ja 7.

Tabel 4 näitab olulisi erinevusi nii eelarvete suuruses kui ka jagunemises. Mõnedes riikides saab õigusabi anda üksnes kriminaalasjades. Üldkokkuvõttes kulutataksegi suurem osa eelarvest õigusabile kriminaalasjades. Samal ajal kulutatakse Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Šveitsis suurem osa õigusabi eelarvest mittekriminaalasjadele.

Mõnedes riikides toimivad teatud isikute õigusabi kulude vähendamise programmid, mis riigieelarves ei kajastu.

Tabel 5 näitab keskmist summat, mida erinevates süsteemides õigusabiks antakse. Tabelis on esindatud riigid, kes esitasid täielikud andmed õigusabi eelarve ja nende asjade arvu kohta, millal õigusabi anti.

Tabel 5. Õigusabi suurus ühe kohtuasja kohta

Õigusabi aastaeelarve

Õigusabi asjade arv

Keskmine summa asja kohta

Bulgaaria

1.132.581

33.189

34

Türgi

9.116.324

242.252

38

Armeenia

19.000

428

44

Moldaavia

104.088

1.497

70

UK Põja-Iirimaa

31.560.000

88.233

358

Prantsusmaa

279.000.000

688.637

405

Andorra

228.384

555

412

Šveits

51.223.771

117.191

437

UK Šotimaa

218.000.000

381.391

572

Läti

689.400

1.181

584

Soome

51.600.000

83.585

617

Holland

203.000.000

328.206

617

Hispaania

95.864.422

149.956

639

Belgia

40.225.000

60.074

670

UK Inglismaa ja Wales

2.800.000.000

2.658.000

1.053

Rootsi

104.000.000

94.308

1.098

Iirimaa

54.700.000

35.031

1.561

Island

1.024.829

462

2.218

Taani

38.935.860

16.000

2.433

Allikas: Vastused küsimustele 4 ja 6.

Asjade arvust nähtub, et (riigi finantseeritud) õigusabi suurus on riigiti väga erinev. Mõnedes riikides antakse õigusabi kuni 5%-le elanikkonnast. Ühele juhtumile antava õigusabi suurus kõigub 34-st eurost 2433 euroni.

CEPEJ küsimustiku mitmed osad käsitlesid õigusabi problemaatikat märksa kvalitatiivsemalt. Mõned tulemused on esitatud Tabelis 6. Põhiküsimuseks oli, kas õigusabi andmisest saab keelduda ja kes otsustab õigusabi andmise või sellest keeldumise üle.

Nagu tabelist nähtub, on enamikus riikides õigusabi andmise kriteeriumid paika pandud. Pooltes riikides otsustab taotlejale õigusabi andmise üle kohus. Pooltel juhtudel langetatakse vastav otsus väljaspool kohut või teeb seda segakoosseisuga organ (kohus koos kohtuväliste isikutega). Mõned riigid ei saanud sellele küsimusele ühest vastust anda seetõttu, et õigusabi andmise üle otsustav organ sõltub sellest, mis liiki menetlusega on tegemist. Föderaalriikides, kus kehtib sissetuleku kriteerium, võib föderatsiooni subjektides lubatav maksimaalne sissetulek olla erinev.

Umbes pooltes CEPEJ küsimustikule vastanud riikides pakuvad kindlustusfirmad üksikisikutele võimalust end kohtukulude vastu kindlustada.

Tabel 6. Õigusabi andmine – kes ja mis põhimõttel otsustab

Kas õigusabi saamiseks on taotleja sissetulek kriteerium?

Kas ja kui suur on maksimaalne sissetulek kuus?

Kas õigusabi saab keelata kui kaebus on tühine või pahatahtlik?

Mis tüüpi organ otsustab?

Andorra

on

ei ole fikseeritud

ei

-

Armeenia

ei ole

ei ole maksimumi

ei

sega-organ

Austria

on

varieerub

jah

kohus

Aserbaidžaan

ei ole

ei ole maksimumi

ei

-

Belgia

on

ei ole teatanud

ei ole teatatud

ei ole teatatud

Bulgaaria

ei ole

ei ole maksimumi

ei

-

Horvaatia

on

266,00

jah

sõltumatu

Tšehhi

ei ole

ei ole maksimumi

ei

-

Taani

on

3.287,50

jah

sõltumatu

Eesti

ei ole

ei ole maksimumi

ei

-

Soome

on

1.400,00

jah

kohus või sõltumatu organ

Prantsusmaa

on

1.223,00

ei

sega-organ

Makedoonia

on

ei ole teatanud

jah

kohus

Gruusia

ei ole

ei ole maksimumi

jah

kohus

Saksamaa

on

varieerub

jah

kohus

Ungari

on

174,00

jah

kohus

Iirimaa

on

1.083,33

jah

kohus or external

Itaalia

on

774,67

jah

sega-organ

Läti

ei ole

ei ole maksimumi

ei

-

Liechtenstein

on

ei ole fikseeritud

jah

kohus

Leedu

on

152,83

jah

kohus või sõltumatu

Malta

on

588,08

jah

sõltumatu

Moldaavia

ei ole

ei ole maksimumi

ei

-

Holland

on

1.920,00

jah

sõltumatu

Norra

on

2.405,00

jah

kohus või sõltumatu

Poola

on

ei ole fikseeritud

jah

kohus

Portugal

on

522,00

ei

-

Venamaa

ei ole

60,00

ei

-

SM Serbia

ei ole

ei ole maksimumi

ei

-

Slovakkia

ei ole

ei ole maksimumi

jah

kohus

Sloveenia

on

varieerub

jah

kohus

Hispaania

on

866,90

jah

sõltumatu

Rootsi

on

2.365,33

jah

kohus või sõltumatu

Šveits

on

varieerub

jah

kohus

Türgi

on

159,00

jah

kohus

Inglismaa ja Wales

on

3.317,60

jah

kohus või sõltumatu

UK Põhja-Iirimaa

on

502,25

jah

kohus või sõltumatu

UK Šotimaa

on

1.189,67

jah

sega-organ

Allikas: Vastused küsimustele 8, 9 ja 10.

Mitmes riigis, kus õigusabi andmine sõltub maksimaalse sissetuleku kriteeriumist, on erinevate leibkondade jaoks sätestatud erinevad maksimaalsed sissetulekud. Tabelis 6 esitatud kasutuselolevad absoluutsed maksimumid. Paljude jaoks on tegelik nõutav tase madalam.

Õigusabi andmise otsuse võib langetada kohus või segakoosseisuga organ, kuhu kuuluvad kohtu liikmed ja kohtuvälised asjast huvitatud isikud. Mõnedes riikides sõltub otsuse langetaja sellest, mis liiki asjaga (kriminaalasi või mitte) ja missuguse menetlusfaasiga (kohtueelne menetlus, kohtumenetlus) on tegemist.

c) Kohtukulud ja teise poole kulude hüvitamine

Tabelis 7 on esitatud andmed kohtukulude ja tagasimaksete kohta. Hindamiskava kaudu koguti baasinformatsiooni kohtusse pöördumise finantskünniste kohta ja selle kohta, kas poolel tuleb hüvitada kohtumenetluses teise poole tehtud kulutused. Praeguses faasis on kogutud informatsiooni näol tegemist baasandmetega; summade suuruse ja üldreeglite kohta informatsiooni ei kogutud. Oluline on märkida, et kohtukulude kohta küsiti, kas n-ö üldiselt tuleb riigilõivu maksta. Seega, kui riigilõiv küll eksisteerib, ent seda sageli ei kohaldata, vastati küsimusele eitavalt.


Tabel 7. Kohtusse pöördumise finantstagajärjed

Kas menetluse alustamiseks tuleb maksta riigilõivu?

Kas lahend mõjutab seda, kes kannab menetluskulud?

Kriminaalasjad

Mittekriminaalasjad

Kriminaalasjad

Mittekriminaalasjad

Andorra

jah

jah

jah

jah

Armeenia

jah

jah

jah

jah

Austria

ei

jah

ei

jah

Aserbaidžaan

no

jah

ei

ei

Bulgaaria

ei

jah

jah

jah

Horvaatia

ei

jah

jah

jah

Tšehhi

ei

jah

jah

jah

Taani

ei

jah

ei

jah

Eesti

ei

jah

jah

jah

Soome

ei

jah

jah

jah

Prantsusmaa

ei

ei

ei

jah

Makedoonia

jah

jah

jah

ei

Gruusia

ei

jah

jah

jah

Saksamaa

ei

jah

jah

jah

Ungari

ei

jah

jah

jah

Island

ei

jah

jah

jah

Iirimaa

ei

jah

jah

jah

Italia

ei

jah

jah

jah

Lätia

ei

jah

jah

jah

Liechtenstein

ei

jah

jah

jah

Leedu

ei

jah

jah

jah

Malta

ei

jah

ei

jah

Moldaavia

ei

jah

ei

ei

Holland

ei

jah

ei

jah

Norra

ei

jah

jah

jah

Poola

ei

jah

jah

jah

Portugal

jah

jah

jah

jah

Rumeenia

jah

jah

ei

jah

Venemaa

ei

jah

jah

jah

SM Serbia

jah

jah

jah

jah

Slovakkia

ei

jah

jah

jah

Sloveenia

ei

jah

jah

jah

Hispaania

ei

ei

jah

jah

Rootsi

ei

jah

jah

jah

Šveits

ei

jah

jah

jah

Türgi

ei

jah

jah

jah

Ukraina

ei

jah

jah

jah

UK Inglismaa ja Wales

ei

jah

jah

jah

UK Põhja-Iirimaa

ei

jah

jah

jah

UK Šotimaa

ei

jah

jah

jah

Allikas: Vastused küsimustele 11 ja 13.

Neist andmetest nähtub, et mittekriminaalasjade puhul on tavaline, et inimene peab menetluse alustamiseks mingi summa maksma ning et menetluse lõpptulemus mõjutab seda, kelle kanda jäävad kulud. Kriminaalasjades ei ole riigilõiv nii levinud. Tundub arusaadav, et riigilõiv kriminaalasjade puhul kehtib vaid nendes süsteemides, kus eraisik saab kriminaalmenetlust algatada. Enamikus riikides on see siiski riikliku süüdistuse monopol. Ka neil juhtudel, nagu ka mittekriminaalasjade puhul, mõjutab menetluse lõpplahendus seda, kes menetluse kulud katma peab.

Kohtunikud ja kohus

Selles peatükis võetakse kokku kohtusüsteemi ja kohtunikke puudutavad peamised järeldused. Esimene jaotis käsitleb kohtute arvu ja suurust. Teine jaotis keskendub kohtunike arvule. Kolmandas jaotises esitatakse andmed kohtunike ametissenimetamise, koolituse ja palkade kohta. Neljandas jaotises vaadeldakse kohtute töös tehtud vigade heastamise võimalusi, nagu kaebemenetlus- ja distsiplinaarmeetmeid.

a) Kohtusüsteemid

CEPEJ süsteemi kaudu koguti andmeid selle kohta, kui palju on igas riigis kohtuid, mitu neist on üldpädevusega ja mitu eripädevusega esimese astme kohtud. Vastajatel paluti arvesse võtta ainult n-ö peakortereid (mitte kohalikke "filiaale"). Saadud andmed võimaldavad võrrelda nii kohtute suuruse kui spetsialiseerumisega seotud aspekte. Antud jaotises käsitletakse kohtu suurust seoses rahvaarvuga. Järgmises jaotises käsitletakse kohtu suurust ka kohtunike ja abipersonali arvu aspektist.


Joonis 2. Üldpädevusega esimese astme kohtute arv miljoni elaniku kohta

Image7.gif (15925 bytes)

Allikas: üldpädevusega esimese astme kohtute arv (vastus küsimusele 23) võrrelduna elanike arvuga (vastus küsimusele 1). Kohtute absoluutarvu vaata Tabelist 9.

Tabelites 9 kuni 11 on ära toodud üldpädevusega ja eripädevusega esimese astme kohtute arvud. Tabelis 9 esitatakse esimese astme kohtute absoluutarvud, aga ka nende arvude seos elanike arvuga. Joonis 2 ja Tabelid 10 ja 11 esitavad samu andmeid erinevatel viisidel. Tabel 10 väljendab kohtu suurust elanike arvu kohta, keda kohus teenindab; Tabel 11 näitab kohtute arvu miljoni elaniku kohta. Joonis 2 illustreerib üldpädevusega esimese astme kohtute arvu miljoni elaniku kohta.

Tabel 9. Kohtute arv võrrelduna elanike arvuga

Esimese astme üldkohtud

Esimese astme üldkohtu teenindatavate elanike arv

Esimese astme erikohtud

1-astme kohtuid miljoni elaniku kohta

Andorra

1

67.159

0

14,89

Armeenia

17

188.824

1

5,61

Austria

162

49.798

9

21,20

Aserbaidžaan

84

97.649

16

12,19

Belgia

27

381.842

Ei teatatud

-

Bulgaaria

145

54.109

6

19,25

Horvaatia

104

42.668

127

52,06

Tšehhi

86

118.616

0

8,43

Taani

82

65.468

1

15,46

Eesti

12

113.004

4

11,80

Soome

63

82.079

4

12,96

Prantsusmaa

657

91.608

611

21,07

Makedoonia

27

74.909

Ei teatatud

-

Gruusia

74

59.075

0

16,93

Saksamaa

828

99.758

262

13,20

Kreeka

93

-

353

-

Ungari

111

91.369

20

12,92

Island

8

36.025

2

34,70

Iirimaa

50

78.344

0

12,76

Itaalia

1.042

55.011

153

20,85

Läti

34

68.209

0

15,53

Liechtenstein

1

33.863

Ei teatatud

-

Leedu

54

64.122

5

17,04

Malta

2

191.263

10

31,37

Moldaavia

52

69.362

3

15,25

Holland

19

842.105

2

1,31

Norra

90

50.278

7

21,44

Poola

337

113.442

25

9,47

Portugal

229

45.448

125

34,01

Rumeenia

177

122.788

0

8,14

Venemaa

2.609

55.654

Ei teatatud

-

SM Serbia

138

54.333

18

20,81

Slovakkia

55

97.803

3

10,78

Sloveenia

55

35.710

5

30,55

Hispaania

2.249

18.603

545

66,78

Rootsi

95

94.114

15

12,30

Šveits

261

28.038

110

50,70

Türgi

2.508

27.980

1.440

56,26

Ukraina

723

66.127

27

15,69

UK Inglismaa ja Wales

583

89.266

Ei teatatud

-

UK Põhja-Iirimaa

22

76.603

2

14,24

UK Šotimaa

114

44.404

0

22,52

Allikas: Üldpädevusega esimese astme kohtute arv (vastus küsimusele 23), spetsialiseerunud esimese astme kohtute arv (vastus küsimusele 24) ja rahvaarv (vastus küsimusele 1)

Tabel 10. Üldpädevusega esimese astme kohtu teenindatav keskmine elanike arv

Tabel10-CEPEJ%20(2004)%2030%20E%20final-6.jpg (66220 bytes)


Tabel 11. Üldpädevusega ja spetsialiseerunud esimese astme kohtute arv miljoni elaniku kohta

Tabel11-CEPEJ%20(2004)%2030%20E%20final-7.jpg (78240 bytes)

Allikas: vastused küsimustele 1, 23 ja 24.

Tuleb märkida, et kohtute arvu esitamine miljoni elaniku kohta annab eksitavad tulemusi selliste väikeriikide osas, nagu Andorra, Liechtenstein ja Malta, kus rahvaarv on (kaugelt) väiksem kui üks miljon.

Enamikus riikides mahub esimese astme kohtute arv ühe elaniku kohta vahemikku 10 kuni 25. Sloveenias, Maltal, Portugalis ja Islandil on umbes 30 kohut 100 000 elaniku kohta, Šveitsis, Horvaatias ja Türgis üle 50. keskmine elanike arv, keda üldpädevusega esimese astme kohus teenindab, ulatub 18 600-st (Hispaanias) kuni 842 000-ni (Hollandis). Järgmises jaotises käsitletakse kohtute suurust pisut teise nurga alt, seostades seda kohtunike ja kohtupersonali arvuga.

Kõige väiksemate või kõige hajusama asukohaga kohtute – näiteks rahukohtute – arvu kokkulugemisel on tekkinud erinevused. Mõnedes riikides on kõige väiksemat liiki kohtud hõlmatud CEPEJ definitsiooniga ("peakorter"), mõnedes riikides aga mitte. Erikohtute osas on aga nii, et mõnedes riikides eksisteerivad kohtud, mis igati vastavad kohtu kui sellise definitsioonile, ometi ei kuulu nad kohtusüsteemi (ega selle eelarve alla). Erinevused on tingitud ka sellest, mida riigid kohtute hulka lugesid.

Kohtute suuruse ja spetsialiseerumise küsimused olid vaatluse alla CEPEJ 2003. aasta kohtute tööpiirkondade uurimuses. Tabel 9 annab hea ülevaate spetsialiseerunud kohtute rollist erinevates riikides. Erikohtute arv on märkimisväärselt suur Horvaatias, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Maltal, Portugalis, Hispaanias, Šveitsis ja Türgis.

Kõige levinumad erikohtute liigid on töökohtud, kommertskohtud, alaealiste kohtud, halduskohtud ja maksukohtud. Hispaanias ja Türgis, kui üldpädevusega esimese astme kohtute arv on kõige suurem, on ka kõige rohkem erikohtuid. Türgis on 12 liiki esimese astme erikohtuid, sellele lisaks veel hästi hajutatud registrikohtute süsteem, kuhu kuulub 838 kohut.

b) Kohtunikud ja kohtuteenistujad

Kohtute tööga seoses koguti CEPEJ süsteemis informatsiooni professionaalsete kohtunike, mitte-professionaalsete kohtunike ja kohtuteenistujate kohta.

Tabel 12 näitab kohtunike ja kohtuteenistujate arvu (enamikul juhtudel) täistööajale taandatult absoluutarvudes 100 000 elaniku kohta. Mõned riigid andsid esitasid andmed "peade" kohta, mitte täistööajale taandatult. Need näitajad on tärniga tähistatud. Mitte-professionaalsete kohtunike osas loendasid kõik riigid "päid". (Üldised tähelepanekud selle kohta, mida erinevates riikides loendati, on toodud Lisas 4, metodoloogilised küsimused Lisas 3.)

Kohtunike arv ühe elaniku kohta ulatub 3-st (Iirimaal) kuni 41-ni (Horvaatias). Kohtuteenistujate arv aga 11-st (Islandil) kuni 136-ni (Horvaatias).

Mitte-professionaalsete kohtunike kohta esitatud andmetest nähtub, et mitmetes riikides on neid suurel hulgal. Tuleb siiski märkida, et erinevates süsteemides on sellistel kohtunikel erinev roll. Mõnedes riikides võib mitte-professionaalne kohtunik asuda professionaalse kohtuniku rolli ja nii moodustavad nad kohtute jaoks paindliku – ja sageli ka odava – tööjõuressursi. Teistes süsteemides sätestab seadus, et mitte-professionaalsed kohtunikud lahendavad teatud kohtuasju kohtukaasistujatena; niisugused kohtunikud endast lisatööjõuressurssi ei kujuta. Mõlemat liiki mitte-professionaalsed kohtunikud võivad teatud määral kattuda ajutise kohtuniku mõistega, mida käsitleti CEPEJ küsimustiku 76-s küsimuses. Sellele küsimusele vastasid kümme riiki, et neil on olemas ajutiste kohtunike süsteem. Need riigid on: Taani, Inglismaa ja Wales, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Norra, Portugal, Šotimaa, Rootsi, Šveits. Taani, Soome ja Rootsi neile nende tegevuse alusel palka ei maksa, teised riigid maksavad.

Tabel 12. Kohtunikud ja kohtuteenistujad (täistööajale taandatult; 100 000 elaniku kohta)

Kutselisi kohtunikke

Kutselisi kohtunikke 100 000 elananiku kohta

Haldus-personal

Halduspersonal 100000

elaniku kohta

Mitteprof. kohtunikke**

Mitteprof. kohtunikke

100000

elaniku kohta**

Andorra

24*

35,74

84*

125,08

pole

0

Armeenia

171

5,33

475

14,80

a.p.

-

Austria

1.732

21,47

5.401

66,95

a.p..

-

Aserbaidžaan

333

4,06

1.410

17,19

a.p..

-

Bulgaaria

1.550

19,76

4.028

51,34

a.p..

-

Horvaatia

1.819

40,99

6.020

135,66

6.804

153,33

Tšehhi

2.716

26,62

8.591

84,22

7.767

76,14

Taani

368*

6,85

2.201

41,00

a.p..

-

Eesti

237

17,48

1.300

95,87

1.785

131,63

Soome

875

16,92

2.586

50,01

3708

71,71

Prantsusmaa

6.240

10,37

16.076*

26,71

21.767

36,17

Makedoonia

642

31,74

2.096

103,63

2.401

118,71

Gruusia

306

7,00

1.558

35,64

none

0

Saksamaa

20.901

25,30

60.087

72,74

35.781

43,32

Kreeka

3.571

a.p.

e.t

e.t

e.t.

-

Ungari

2.757

27,18

7.557

74,51

5.921

58,38

Island

47

16,31

31

10,76

pole

0

Iirimaa

119

3,04

1.030

26,29

pole

0

Itaalia

6.720

11,72

32.223

56,21

5.700

9,94

Läti

396

17,08

700

30,18

none

0

Liechtenstein

28

82,69

34

100,40

23

67,92

Leedu

672

19,41

803

23,19

pole

0

Malta

35

9,15

374

97,77

2

0,52

Moldaavia

465

12,89

1.113

30,86

none

0

Holland

1.809

11,31

5.016

31,35

880

5,50

Norra

652

14,41

1.025

22,65

e.t.

-

Poola

7.771

20,33

22.655

59,26

44.372

116,07

Portugal

1.551

14,90

9.730

93,49

733

7,04

Rumeenia

3.694

17,00

8.861

40,77

none

0

Venemaa

17.144

11,81

52.892

36,43

p.t.

-

SM Serbia

2.500

33,34

11.000

110,53

6.000

80,02

Slovakkia

1.232

22,90

3.612

67,15

e.t.

-

Sloveenia

774

39,41

2.171

110,54

p.t.

-

Hispaania

4.109

9,82

37.334

89,23

1.268

3,03

Rootsi

1.693*

18,94

2.493*

27,88

7.558

84,53

Šveits

948

12,95

3.235

44,21

1.640

22,41

Türgi

5.255

7,49

21.458

30,58

pole

0

Ukraina

7.420

15,52

23.618

49,40

e.t.

-

UK Inglismaa ja Wales

2.195*

4,22

8.631*

16,58

28.479

54,72

UK Põhja-Iirimaa

62

3,68

537

31,86

1.100

65,27

UK Šotimaa

227*

4,48

1.231*

24,32

749

14,80

Allikas: kutselised kohtunikud (vastus küsimusele 25), kohtuteenistujad (vastus küsimusele 27), mitte-professionaalsed kohtunikud (vastus küsimusele 26), elanike arv (vastus küsimusele 1)

*= "peade" arv täistööajale taandamata kujul; **= mitte-professionaalsete kohtunike puhul näitavad kõik arvud "päid", olemata täistööajale taandatud

[ a.p. = andmed puuduvad, e.t.= ei teatatud]

Tabel 13 illustreerib kohtunike arvu 20 000 elaniku kohta

Tabel 13 Kutselisi kohtunikke 20.000 elaniku kohta

Image8.gif (53641 bytes)

Allikas: vastused küsimustele 25 ja 1; * = "peade" arv täistööajale taandamata.

Tabelis 14 vaadeldakse lähemalt tööjaotust kohtunike ja kohtuteenistujate vahel. Esitatud on kohtunike ja personali arv kohtu kohta, seostatuna ka kohtu suurusega. Kohtute suuruse seostamisele kohtus töötavate inimeste arvuga ilmnevad suuremad erinevused kui kohtute suuruse seostamisel elanike arvuga (vt 3.1). Ka tööjaotuse osas on riigiti suured erinevused. Kohtuteenistujate arv ühe kohtuniku kohta algab 0,7-st (Islandil) ja 1,2-st (Leedus), ulatudes 9,1-ni (Hispaanias) ja 10,7-ni (Maltal).


Tabel 14. Tööjaotus kohtus

Kutselisi kohtu-nikke kohtus

Mittekohtunikke kohtus

Kohtunikke ja mittekohtunikke kohtus

Teenistujate arv kohtuniku kohta

Andorra

*8,0

*28,0

36,0

3,5

Armeenia

8,1

22,6

30,8

2,8

Austria

9,8

30,7

40,5

3,1

Aserbaidžaan

3,2

13,4

16,6

4,2

Bulgaaria

10,3

26,7

36,9

2,6

Horvaatia

7,1

23,6

30,7

3,3

Tšehhi

28,9

91,4

120,3

3,2

Taani

*4,3

25,6

29,9

6,0

Eesti

11,9

65,0

76,9

5,5

Soome

10,5

31,2

41,7

3,0

Prantsusmaa

4,9

*12,7

17,6

2,6

Makedoonia**

20,7

67,6

88,3

3,3

Gruusia

3,8

19,2

23,0

5,1

Saksamaa

19,1

54,9

74,0

2,9

Ungari

17,8

48,8

66,5

2,7

Island

4,3

2,8

7,1

0,7

Iirimaa

2,3

20,2

22,5

8,7

Itaalia

6,1

29,3

35,4

4,8

Läti

9,7

17,1

26,7

1,8

Liechtenstein**

5,6

6,8

12,4

1,2

Leedu

10,0

12,0

22,0

1,2

Malta

3,5

37,4

40,9

10,7

Moldaavia

7,6

18,2

25,9

2,4

Holland

64,6

179,1

243,8

2,8

Norra

6,7

10,6

17,3

1,6

Poola

22,4

65,3

87,7

2,9

Portugal

4,3

26,9

31,2

6,3

Rumeenia

15,1

36,3

51,5

2,4

Venemaa**

6,3

19,5

25,8

3,1

SM Serbia

13,3

58,5

71,8

4,4

Slovakkia

18,1

53,1

71,2

2,9

Sloveenia

11,7

32,9

44,6

2,8

Hispaania

1,3

12,1

13,4

9,1

Rootsi

*13,9

*20,4

34,3

1,5

Šveits

2,3

7,8

10,0

3,4

Türgi

1,2

5,0

6,2

4,1

Ukraina

9,6

30,7

40,4

3,2

UK Inglismaa ja Wales

*9,9

*39,1

49,0

3,9

UK Šotimaa

*2,0

*10,7

12,7

5,4

Allikas: kohtute üldarv (vastus küsimusele 22), kutseliste kohtunike arv (vastus küsimusele 25), kohtuteenistujate arv (vastus küsimusele 27).

*= "peade" arv täistööajale taandamata; **= riikides, kes ei esitanud erikohtute arvu, võib suhtearv ühe kohtu kohta olla liiga kõrge.

c) Kohtunike töölevõtmine ja töö tasustamine

Mitmed CEPEJ küsimustiku küsimused puudutasid kohtunike töölevõtmist, koolitust ja töötasu. Üldreeglina on kohtunikud neis küsimustes erilises seisundis. Oluline on, et kohtunik oleks kõrge kvalifikatsiooniga professionaal ning et kohtunikele oleks loodud tingimused, milledes nad saavad oma tööd sõltumatult ja erapooletult teha. Kuigi üldiselt soovitakse igas ühiskonnas, et kohtunikud töötaksid erapooletult, tulemuslikult ja efektiivselt, on tajutav teatav vajadus kontrolli teostada. Käesolev jaotis keskendub lahendustele, millede kasuks erinevad riigid on kohtunike töölevõtmise, koolituse, töö tasustamise ja muudes sarnastes küsimustes otsustanud.

Järgmine jaotis on teatud mõttes täiendava iseloomuga, käsitledes kaebemenetlusi, distsiplinaarmenetlust ja muud sarnast.

Töölevõtmise ja ametissenimetamiseks ülesseadmise temaatikat käsitleti CEPEJ küsimustiku küsimuses 73. Küsimusele, kas kohtunike töölevõtmise ja ametissenimetamiseks ülesseadmisega tegelevad sõltumatud institutsioonid, vastasid 5 riiki 32-st eitavalt. Samal ajal tuleb arvestada, et mõiste "sõltumatu" ei pruugi kõigi jaoks ühte ja sama tähendada. Mõnede silmis on sõltumatu see, kui kohtunikud ise kohtunikke tööle võtavad, sest kohtunikud ise on sõltumatud. Vastupidise arvamuse kohaselt on sõltumatu selline organ, kes asub väljaspool kohtusüsteemi, sest ta on sõltumatu konkreetsest professionaalsest rühmast ja saab aidata kohtunikke, et leida väljastpoolt väljakujunenud võrgustikke. Küsimuse 73 teisele poolele antud vastustest saab välja lugeda, et kuigi enamik vastanud riike väidab, et töölevõtmisega tegelevad sõltumatud organid, võivad need koosneda sama hästi kas ainult kohtunikest või ainult kohtuvälistest isikutest. Enamikus vastanud riikides tegelevad kohtunike töölevõtmise ja kohtunikukandidaatide esitamisega segakoosseisuga organid, milledesse kuuluvad nii kohtunikud kui kohtuvälised isikud. Tabelisse 15 on need andmed kokku võetud.

Kohtunike valiku ja ametissenimetamise läbipaistvuse osas küsiti CEPEJ küsimustikus, kas nimetatud protseduurid on ette kindlaks määratud. Kõik riigid vastasid sellele küsimusele jaatavalt.

Tabel 15. Kohtunike töölevõtmise ja ametissenimetamiseks ülesseadmisega tegelevate organite koosseis

Ainult kohtunikud

Nii kohtunikud kui mittekohtunikud

Ainult mittekohtunikud

Austria

Andorra

Soome

Liechtenstein

Portugal

Makedoonia

Läti

Aserbaidžaan

Prantsusmaa

Leedu

Rumeenia

Gruusia

Rootsi

Bulgaaria

Saksamaa

Moldaavia

Slovakkia

Malta

Horvaatia

Ungari

Holland

Hispaania

Šveits

Taani

Iirimaa

Norra

Türgi

Eesti

Itaalia

Poola

Ukraina

Allikas: vastus küsimusele 73.

CEPEJ esitatud 74. küsimus puudutab kohtunike väljaõpet ja jätkukoolitust. Sellele küsimusele vastas enamik, et nende riigis toimib nii kohtunike väljaõppe kui jätkuõppe süsteem. Küsimuse teises osas taheti teada, kas selline süsteem on kohustuslik. Kolmandas osas uuriti, kui suur protsent kohtunikke tegelikult igaaastases jätkukoolituses osaleb. Tulemused, mis küsimuste sõnastuse tõttu ei ole lõplikud, viitavad sellele, et kohustuslik koolitus ei tähenda tingimata, et kohtunikud selles igal aastal osaleksid. Seal, kus on tegemist kohustusliku jätkukoolitusega, on kohtunike igaaastane osaluse protsent 12 ja 100 vahel ning seal, kus jätkukoolitus kohustuslik ei ole, on osalejaid 13% kuni 100%.

Tabelis 16 esitatakse jätkukoolituses osalevate kohtunike protsent riikides, kes selle kohta andmed esitasid.

Tabel 16. Igal aastal jätkukoolituses osalevate kohtunike protsent

Island

2%

SM-Serbia

47%

Rootsi

90%

Portugal

12%

Türgi

47%

Soome

93%

Tšehhi

13%

UK Šotimaa

50%

Iirimaa

98%

Norra

40%

Poola

55%

Austria

100%

Ukraina

40%

Prantsusmaa

66%

Ungari

100%

Aserbaidžaan

44%

Slovakkia

70%

Rumeenia

100%

Itaalia

45%

Läti

90%

Sloveenia

100%

Bulgaaria

47%

Moldaavia

90%

Allikas: vastused küsimusele 74.

Kohtunikele kui kõrgelt kvalifitseeritud professionaalidele makstakse üldiselt hästi. Ometi ei ole kohtunike palgad sugugi pakkumise ja nõudmise küsimus. Töötasu võib teenida ka kohtuniku erilise ühiskondliku staatuse rõhutamise eesmärki ja olla tema sõltumatuse tagatiseks. Tabelis 17 on ära toodud kohtunike brutopalgad võrdluses riigi keskmise brutopalgaga.

Tabel 18 illustreerib, kuivõrd on kohtunike palgad võrreldavad keskmise palgaga ja prokuröride palgaga. See võrdlus on mitmes mõttes kõnekas. Esiteks nähtub sellest võrdlusest, et paljudes riikides on kohtunike ja prokuröride teenistuskäik üsna ühesugune. Mõnedes riikides on nad koguni väga tihedalt seotud, isegi sedavõrd, et mõni riik ei suuda prokuratuuri eelarvel ja kohtute eelarvel vahet teha. Teiseks selgub, et mõnedes riikides on kohtunike ja prokuröride vahel tohutud palgavahed ja ilmselt siis ka staatuse erinevused. See kehtib aga ainult Euroopa põhjaosas – Skandinaaviamaades, Balti riikides ja – kõige tugevamal kujul – Ühendkuningriigis.

Tabel 17. Kohtunike palgad eurodes

Riigi keskmine brutopalk

Kohtuniku palk karjääri alguses

Kõrgema kohtu/ kõrgema apellatsioonikohtu kohtuniku palk

Andorra

18.038

61.100

(ainult osalise tööajaga) 32.139

Armeenia

607

4.125

4.800

Austria

21.424

28.146

110.698

Aserbaidžaan

800

4.000

5.150

Bulgaaria

1.585

3.200

7.169

Horvaatia

8.800

21.060

55.512

Tšehhi

5.950

15.153

47.100

Taani

Pole teada

77.252

114.198

Eesti

4.915

18.744

25.776

Soome*

28.800

48.000

99.000

Prantsusmaa

21.000

23.793

65.470

Gruusia

612

2.724

3.432

Saksamaa

25.500

35.542

82.787

Ungari

5.820

17.239

33.695

Island

29.512

76.071

86.413

Iirimaa

26.405

108.092

188.389

Itaalia

Pole teada

33.352

108.885

Läti

5.041

6.377

9.407

Liechtenstein**

62.745

111.586

Ei teatatud

Leedu

4.198

12.714

32.348

Malta

Pole teada

31.627

36.530

Moldaavia

780

1.560

2.630

Holland

37.300

61.275

108.890

Norra

42.039

81.083

114.753

Poola

6.631

12.563

22.100

Portugal

8.005

32.272

77.583

Rumeenia

2.304

8.406

13.017

SM Serbia

2.110

9.122

12.427

Slovakkia

4.236

10.366

15.292

Sloveenia

12.780

22.084

44.165

Hispaania

17.104

42.850

111.836

Rootsi

22.282

53.278

88.796

Šveits

51.480

100.000

200.000

Ukraina

1.223

1.944

11.249

UK Inglismaa ja Wales

36.166

167.672

265.960

UK Šotimaa

36.166

218.664

247.180

Allikas: keskmine brutopalk (vastus küsimusele 3), kohtuniku palk – madalaim (vastus küsimusele 70), kohtuniku palk - kõrgeim (vastus küsimusele 71). Tegemist on keskmiste aastapalkadega.

*= Soome ei arvuta puhkusetoetust palga sisse

Tabel 18. Kohtunike ja prokuröride palgad eurodes, suhtearvuna keskmisest brutopalgast

Kohtuniku palk / keskmine palk

Prokuröri palk / keskmine palk

madalaim

kõrgeim

madalaim

kõrgeim

Prantsusmaa

1,1

3,1

1,1

3,1

Läti

1,3

1,9

1,3

2,2

Austria

1,3

5,2

2,0

5,3

Saksamaa

1,4

3,3

1,6

3,7

Holland

1,6

2,9

2,1

2,9

Ukraina

1,6

9,2

Ei kohaldata

Ei teatatud

Soome

1,7

3,4

1,2

2,2

Liechtenstein

1,8

Ei kohaldata

1,8

2,2

Poola

1,9

3,3

1,9

3,5

Norra

1,9

2,7

1,4

1,5

Šveits

1,9

3,9

1,2

2,7

Moldaavia

2,0

3,4

1,1

2,4

Bulgaaria

2,0

4,5

2,0

4,5

Rootsi

2,4

4,0

1,3

3,2

Horvaatia

2,4

6,3

2,4

6,3

Slovakkia

2,4

3,6

1,9

3,5

Hispaania

2,5

6,5

2,5

6,5

Tšehhi

2,5

7,9

2,3

7,1

Island

2,6

2,9

Pole teada

Pole teada

Ungari

3,0

5,8

3,0

4,3

Leedu

3,0

7,7

2,3

5,5

Makedoonia

3,1

4,3

3,1

4,3

Andorra

3,4

Ei kohaldata

3,4

Ei kohaldata

Rumeenia

3,7

5,7

3,7

4,1

Eesti

3,8

5,2

1,6

2,9

Portugal

4,0

9,7

4,0

9,4

Iirimaa

4,1

7,1

Ei kohaldata

Ei kohaldata

SM Serbia

4,3

5,9

4,3

5,9

Gruusia

4,5

5,6

1,4

Ei teatatud

UK Inglismaa ja Wales

4,6

7,4

1,1

2,5

Aserbaidžaan

5,0

6,4

2,9

not available

UK Šotimaa

6,0

6,8

Ei teatatud

Ei teatatud

Armeenia

6,8

7,9

3,8

7,7

Allikas: keskmine palk (vastus küsimusele 3), kohtunike palgad (vastused küsimustele 70, 71), prokuröride palgad (vastused küsimustele 81, 82).

Kohtuniku sõltumatusega seonduv viimane punkt puudutab kohtunikuameti mõne teise tööga ühitamise lubatavust. Küsimus 72 oli sõnastatud selliselt, et oleks võimalik eristada süsteeme, kus mingit kõrvaltegevust ei lubata, süsteemidest, kus kohtunik tohib oma kohtunikuametit vähemalt mõne teise tööga kombineerida. Koos vastustega saabunud märkustest tuleb aga välja, et eitav vastus sellele küsimusele ei tähenda siiski muude lisatööde absoluutset keeldu. Tabelis 19 on üksikasjalikumalt selgitatud olukorda sellele küsimusele vastanud riikides. Enamik riike lubab kohtunikel teha õigusteaduse vallas intellektuaalset ja pedagoogilist tööd ja võimaldab kultuurilist eneseväljendust. Väga sageli tehakse vahet tasustataval ja mittetasustataval tegevusel. Paljudes riikides peab kohtunik oma kõrvaltegevusteks luba küsima.


Tabel 19. Kas kohtunikul on lubatud oma tööd mõne teise ametiga ühitada

Selgitus

Andorra

ei

Muud ametid lubatud üksnes kõrgeima kohtu kohtunikele

Armeenia

jah

Kohtunik tohib teha teadustööd

Austria

jah

Aserbaidžaan

jah

Kohtunik tohib teha teadustööd, pedagoogilist ja loometööd

Bulgaaria

jah

Kohtunik tohib teha teadustööd, õpetada ja normatiivakte välja töötada

Horvaatia

ei

Tohib avaldada professionaalseid kirjutisi, käia seminaridel ja koolitustel, olla vahekohtunik

Tšehhi

ei

Lubatud on teadus- ja pedagoogiline töö, kunst ja töö ministeeriumide, valitsuse ja parlamendi nõuandvates organites

Taani

jah

Eesti

jah

Kõik tasustatavad ametid peale õpetamise ja uurimistöö on keelatud

Soome

jah

Teoorias on muud ametid lubatud, praktikas esineb haruharva

Prantsusmaa

jah

Ei ole lubatud tegutseda vahekohtuniku ega konsultandina

Makedooni

ei

Lubatud on ülikoolis tasuta õpetada ja teadustööd teha

Gruusia

jah

Saksamaa

jah

Pedagoogiline ja teadustöö lubatud. Vahekohtunik tohib olla spetsiifilistel asjaoludel.

Kreeka

ei

Erandina on lubatud olla Ateena Akadeemia liige ja õpetada

Ungari

jah

Tohib töötada professorina, ei tohi olla vahekohtunik ega konsultant

Iirimaa

ei

Itaalia

jah

Muu töö on lubatud üksnes Kohtunõukogu (Judicial Council) sanktsiooniga

Läti

jah

Tohib töötada ülikooli õppejõuna

Liechtenstein

ei

Leedu

ei

Lubatud on vaid töötamine ülikooli õppejõuna ja loominguline tegevus

Malta

ei

Moldaavia

jah

Holland

jah

Kõik kohtunike lisa-ametid on riiklikus registris

Norra

jah

Luba on tarvis mistahes tegevuseks, mis võiks kohtunikutööd häirida

Poola

jah

Vastava loa olemasolul tohib kohtunik töötada akadeemilise õppejõuna

Portugal

ei

Lubatud on tasuta õpetada ja teadustööd teha

Rumeenia

jah

Lubatud on õpetada kõrgkoolis

Venemaa

jah

Tasustatavad ametid peale teadustöö, õpetamise ja loomingulise tegevuse on keelatud

SM Serbia

ei

Slovakkia

ei

Teaduslik, pedagoogiline, loenguline, kirjanduslik, publitsistlik ja kunstiline tegevus on lubatud vaid siis, kui see ei taksita kohtunikukohustuste nõuetekohast täitmist

Sloveenia

jah

Lubatud on õpetamine, publitseerimine, teaduslik ja uurimistöö

Hispaania

ei

Tasustatavad ametid peale õpetamise, kunsti ja publikatsioonide avaldamise on keelatud

Rootsi

jah

Lubatud on tööst vabal ajal

Šveits

jah

Türgi

ei

Ukraina

jah

Tasustatavad tööd peale teadusliku töö, õpetamise ja loomingulise tegevuse on keelatud

UK Inglismaa ja Wales

jah

Täiskohaga töötav palgaline kohtunik ei tohi teha ühtegi muud tasustatavat tööd

UK Põhja-Iirimaa

ei

Allikas: vastused küsimusele 72

d) Edasikaebamine ja kaitsemeetmed

Terve rida CEPEJ küsimustiku küsimusi olid kas otseselt või kaudselt seotud kohtusüsteemi tarbija võimalustega võimalikke puudusi heastada. Vigu võib olla mitmesuguseid, nagu ka nende parandamiseks kohtutele ettenähtud meetmeid. Võimalike eksimuste heastamise kõige kesksemaks meetmeks on edasikaebeõigus. Kohtuniku diskvalifitseerimine on järgmine.

Edasikaebeõigus eksisteerib kohtusüsteemis mitmel tasandil: seoses (konkreetsete) kohtuasjade, kohtunike, kohtute või koguni kohtusüsteemiga laiemalt. Võimalikud möödalaskmised ei tähenda üksnes valesid otsuseid, vaid ka näiteks ebaõiget või mitteõigeaegset informeerimist, viivitusi või mitterahuldavat kohtlemist. Kas kohtuteenuse kasutajal on võimalus sellistel juhtudel midagi ette võtta?

Kõik teised riigid Peale Portugali ja Hollandi raporteerivad, et neil on olemas tõhusad võimalused kõigil juhtumitel kõrgema jurisdiktsiooniga kohtusse pöördumiseks. Portugalis ja Hollandis puudub selline võimalus teatud tsiviilasjade puhul (teatud kohtuasjade liigid ja väikese väärtusega hagid). CEPEF 2004. aasta töögrupp täheldas, et teatud liiki (väikeste) asjade puhul puudub see võimalus tegelikult enamates riikides, kuigi riigid sellest ei raporteerinud.

Edasikaebeõigus on kõige levinum vahend kohtusüsteemi toimimisel tekkivate võimalike vigade heastamiseks. Muudeks vahenditeks, mida hinnati, on kaebemenetlus ja kohtuniku vastu suunatud distsiplinaarmenetlus.

Võimalus kohtuniku tegevuse peale kaevata võib olla tagatud kas kohtu tasandil (igas kohtus), riigi tasandil (kõikides kohtutes), või mõlemal tasandil. Edasi tuleb otsustada, kes niisuguseid kaebusi menetleb: kas kohtunikud ise või sõltumatu kõrvalseisja, näiteks ombudsman?

Kõigis riikides, kes küsimusele kaebemenetluse olemasolu kohta vastused saatsid, on kaebamise võimalus vähemalt ühel tasandil (v.a Prantsusmaal). Kõige levinum võimalus on sisemenetlus kohtu tasandil, see eksisteerib 24-s riigist 32-st vastanust. Seitsmeteistkümnes riigis (30-st vastanust) on riigi tasandil menetlus. Neil juhtudel lahendab kaebusi kohtuväline organ, näiteks ombudsman.

Tabel 20 esitab andmed selle kohta, kas kaebusi lahendavatel organitele on kehtestatud üldised tähtajad kaebustele vastamiseks või kaebuste lahendamiseks.

Tabel 20. Kaebustega tegelemise tähtajad

Kaebustele vastamise tähtaeg

Kaebuste lahendamise tähtaeg

Kaebustele vastamise tähtaeg

Kaebuste lahendamise tähtaeg

Armeenia

jah

jah

Moldaavia

jah

jah

Austria

ei

ei

Holland

jah

jah

Aserbaidžaan

jah

jah

Norra

jah

ei

Bulgaaria

jah

jah

Poola

jah

ei

Horvaatia

ei

ei

Portugal

jah

jah

Tšehhi

jah

jah

Rumeenia

ei

jah

Taani

ei

ei

Venemaa

jah

jah

Eesti

jah

ei

SM Serbia

jah

jah

Soome

jah

ei

Slovakkia

jah

jah

Prantsusmaa

ei

ei

Sloveenia

ei

ei

Makedoonia

jah

jah

Hispaania

jah

jah

Gruusia

jah

jah

Rootsi

ei

ei

Saksamaa

ei

ei

Šveits

jah

jah

Itaalia

jah

ei

Türgi

jah

jah

Läti

jah

jah

Ukraina

jah

jah

Liechtenstein

ei

ei

UK Inglismaa ja Wales

jah

jah

Leedu

jah

jah

Malta

ei

ei

UK Põhja-Iirimaa

jah

jah

UK Šotimaa

jah

jah

Allikas: vastused küsimusele 21.

Möödalaskmiste korral on üheks võimaluseks kohtuniku suhtes sanktsioonide rakendamine. CEPEJ uuris ka seda võimalust, kogudes andmeid distsiplinaarmenetluste ja kohtunike vastu rakendatud sanktsioonide arvu kohta aastas. Tabelis 21 esitatakse vastavad absoluutarvud, aga ka suhtarv "kohtuniku kohta". Suhtarv ühe kohtuniku kohta arvutati kutseliste kohtunike arvu alusel. Samas on võimalik, et nii mõnigi distsiplinaarmenetlus või sanktsioon puudutas hoopis mitteprofessionaalset või ajutist kohtunikku.

Tabel 21. Kohtunike distsiplinaarmenetlused ja sanktsioonid

Distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes

Sanktsioone kohtunike suhtes

1000 kohtuniku kohta

distsiplinaarmenetlusi

Sanktsioone

Armeenia

7

5

40,9

29,2

Austria

33

18

19,1

10,4

Aserbaidžaan

30

29

90,1

87,1

Bulgaaria

4

pole

2,6

pole

Horvaatia

24

8

13,2

4,4

Tšehhi

20

10

7,4

3,7

Taani

57

Ei teatatud

154,9

-

Eesti

4

2

16,9

8,4

Prantsusmaa

10

9

1,6

1,4

Gruusia

77

74

251,6

241,8

Ungari

26

11

9,4

4,0

Itaalia

107

22

15,9

3,3

Läti

13

11

32,8

27,8

Liechtenstein

3

pole

107,1

pole

Leedu

4

2

6,0

3,0

Moldaavia

13

4

28,0

8,6

Holland

pole

pole

pole

pole

Norra

63

2

96,6

3,1

Poola

182

60

23,4

7,7

Portugal

24

9

15,5

5,8

Rumeenia

14

9

3,8

2,4

Slovakkia

25

3

20,3

2,4

Sloveenia

3

pole

3,9

pole

Hispaania

52

17

12,7

4,1

Rootsi

4

pole

2,4

pole

Türgi

252

72

48,0

13,7

Ukraina

181

70

24,4

9,4

UK Inglismaa ja Wales

Pole teada

3

-

1,4

UK Põhja-Iirimaa

pole

pole

pole

pole

UK Šotimaa

pole

pole

pole

pole

Allikas: vastused küsimustele 77, 78, 25.

Eeltoodud tabel näitab, et riigiti on kohtunike vastu algatatud distsiplinaarmenetluste ja nende suhtes rakendatud sanktsioonide arv väga erinev. Üks äärmusi on Gruusia, kus 2002. aastal neljast kohtunikust ühe suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus, mis enamikul juhtudel tõi kaasa ka sanktsioonid. Teise äärmuse moodustavad Holland, ja Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Põhja-Iirimaa ja Šotimaa, kus väidetavalt ei toimunud ühtegi distsiplinaarmenetlust ega rakendatud ühtegi sanktsiooni.

Kõige viimane kohtusüsteemi eksimuste heastamise meede, mida CEPEJ uuris, oli järelevalve ja kontrollisüsteemi olemasolu. Selgitavates märkustes toodi mõned näited, nagu kohtunike inspekteerimine või siis kohtuniku ametialaste ja ametiväliste ülesannete süsteemne hindamine. Tabel 22 võtab kokku vastused sellele küsimusele. Vastanud riikide väike enamus väidab, et neil on selline süsteem.

Tabel 22. Järelevalve ja kontroll kohtute üle

Kas lisaks apellatsioonisüsteemile on olemas mingi süsteem kohtute üle järelevalve ja kontrolli teostamiseks?

ei ole

on

Andorra
Aserbaidžaan
Tšehhi
Taani
Eesti
Soome
Ungari

Iirimaa
Moldaavia
Holland
Norra
Venemaa
Ukraina

Slovakkia
UK Inglismaa ja Wales
UK Põhja-Iirimaa
UK Šotimaa

Armeenia
Austria
Bulgaaria
Horvaatia
Prantsusmaa
Makedoonia
Saksamaa

Itaalia
Läti
Liechtenstein
Leedu
Malta
Poola
Portugal

Rumeenia
SM Serbia
Sloveenia
Hispaania
Rootsi
Šveits
Türgi

Allikas: vastus küsimusele 75.

Kohtute jõudlus

Eelmises peatükis anti kohtusüsteemide võrdlev ülevaade riikides, kes CEPEJ küsimustikule vastasid. Olles analüüsinud nende süsteemide suurust ja maksumust, tuleks nüüd ilmselt uurida ka kohtute töö tulemuslikkust. Käesolevas peatükis vaadeldaksegi sellised küsimusi, nagu kui palju kohtuasju lahendatakse ja kui palju aega see võtab.

Tuleb märkida, et kohtutesse antud – ehk siis kohtunike poolt lahendatud – asjade arv ei ole kohtute töökoormuse võrdlemiseks mitte kõige parem algnäitaja. "Kohtuasi" ei ole standardse suurusega töökoormus; kohtuasja nn raskus varieerub süsteemi sees ja ilmselt on keskmine raskusaste ka süsteemiti erinev.

Õiglasema võrdluse saavutamiseks otsustas CEPEJ esmalt keskenduda neljale konkreetsele kohtuasjade liigile. Need on röövimise, mõrva, lahutuse ja töölt vallandamise asjad.* Kohtusse jõudvate asjade arv ei ole nende probleemide esinemissageduse lihtne peegeldus ühiskonnas; kohtuasjade arv sõltub samavõrd ka sellest, mida ütleb seadus selle kohta, missugustes olukordades kohtunik peab neid küsimusi otsustama ning sellest, missugused mehhanismid on ühiskonnas nende probleemide lahendamiseks ilma kohtuniku sekkumiseta. Samamoodi peegeldab menetluse pikkus seda, kuidas toimib süsteem kui tervik, süsteem, millesse kuuluvad lisaks kohtutele ja kohtunikele ka pooled, advokaadid, prokurörid jne. Aeg, mida me mõõdame ja võrdleme, on eeskätt aeg, mis pooltel kulub otsuse ootamiseks. Selle aja jooksul tehtava töö hulk ja iseloom on aga jällegi süsteemiti erinevad.

Selle peatüki esimeses osas võetakse kokku andmed töökoormuse kohta, sealhulgas kohtule esitatud asjade arv, kohtuotsuste arv ja apellatsioonide protsent. Peatüki teine osa käsitleb kohtumenetluse pikkust.

a) Koormus, otsused ja apellatsioonid

Tabelisse 23 on kokku võetud töökoormust puudutavad andmed. Esitatakse kohtuasjade arv 100 000 elaniku kohta. See hõlmab kohtusse jõudnud kriminaalasjade ja mittekriminaalasjade koguarvu. Riikide esitatud absoluutarvud leiate Lisa 6 Tabelist C.

Peab ütlema, et kohtuasjade arvu erinevate süsteemide vahel on raske võrrelda. Esimeses peatükis täheldasime, et kohtunike ülesanded on riigiti erinevad ning kohtuasjad, mis ühes riigis arvesse lähevad, jäävad teises riigis kohtuniku pädevusest välja. Püüdsime kokku lugeda ainult kõige tõsisemaid kohtuasju. Samas andsime väga üldised juhtnöörid selle kohta, mida arvesse võtta. Mittekriminaalasjade osas öeldi CEPEJ küsimustiku selgitustes, et arvesse tuleks võtta üksnes kohtutes arutamisele kuuluvad asjad. Kriminaalasjade osas täpsustusi ei tehtud. Mõnede kohtute puhul on väärteoasjad arvesse võetud, teiste puhul mitte. Mitu riiki ei esitanud andmeid kriminaalasjade arvu kohta, selle asemel esitati kahtlusaluste arv. Ka need näitajad pandi tabelisse tärniga (*) varustatult. Täpsem informatsioon selle kohta, mida riigid kokku lugesid või arvesse võtmata jätsid on Lisas 4.

Üldplaanis võib öelda, et kohtutesse antud asjade arvud on väga erinevad. On raske öelda, kuivõrd need erinevused peegeldavad süsteemide vahelisi erinevusi või on hoopis tingitud täpse definitsiooni puudumisest. Lisas 4 toodud kommentaaridest nähtub, et definitsiooniprobleem oli üsna tõsine ning et kohtuasjade arvnäitajatesse tuleks suhtuda ettevaatusega.

Tabel 23. Kohtusse antud asjade arv 100 000 elaniku kohta

Kohtuasjade arv aastas liikide kaupa

Kriminaal-asjad

Röövimise asjad

Mõrva-asjad

Mitte-kriminaalasjad

Lahutuse asjad

Vallandamise asjad

Krim. ja mittekrim. asjad kokku

Andorra

1.184

39

0

4.257

85

37

5.441

Armeenia

162

2

5

1.444

69

83

1.606

Austria

814

-

-

2.222

312

-

3.036

Aserbaidžaan

11

-

3

869

104

8

880

Belgia

-

19

1

6.787

301

-

-

Bulgaaria

418

254

2

2.136

191

53

2.554

Horvaatia

628

-

-

2.817

134

782

3.445

Tšehhi

756

-

-

2.609

359

-

3.365

Taani

2.376

-

-

2.394

118

-

4.770

Eesti

652

14

-

1.939

99

-

2.591

Soome

1.194

11

2

3.397

343

5

4.591

Prantsusmaa

1.061

-

-

2.650

302

175

3.711

Makedoonia

498*

109*

2*

3.242

-

-

3.740

Gruusia

67

5

5

987

46

20

1.054

Saksamaa

2.216

-

-

1.166

249

-

3.381

Ungari

1.039

-

-

5.261

350

324

6.300

Island

1.889

3

2

9.079

-

-

10.968

Iirimaa

113

-

1

6.619

101

6.732

Itaalia

904

95

5

6.241

91

2.706

7.145

Läti

578

28

3

2.163

327

39

2.741

Liechtenstein

5.017

3

0

24.313

390

-

29.330

Leedu

437

-

-

5.101

-

-

5.537

Malta

288

218

6

1.538

-

22

1.826

Moldaavia

513

5

8

4.611

381

13

5.125

Holland

1.556

32

1

2.641

220

427

4.197

Norra

1.933

-

-

284

-

-

2.217

Poola

1.024

-

-

6.970

132

715

7.994

Portugal

793

-

-

5.747

97

-

6.540

Rumeenia

239

435

-

4.249

331

17

4.488

Venemaa

577

163

16

3.574

380

23

4.151

Slovakkia

452

19

2

17.545

279

-

17.997

Sloveenia

737*

7*

3*

1.936

154

7

2.673

SM Serbia

261

83

140

2.309

122

66

2.571

Hispaania

1.054

219

3

3.201

46

153

4.255

Rootsi

1.835

-

-

1.731

301

-

3.567

Šveits

-

20*

3*

4.171

230

-

-

Türgi

1.129

198

10

2.223

219

-

3.352

Ukraina

37

7

9

10.338

379

12

10.378

UK Inglismaa ja Wales

3.000*

30

1

3.231

331

77

6.230

UK Põhja-Iirimaa

-

-

1*

5.518

148

-

-

UK Šotimaa

1.012

14

2

2.378

-

-

3.390

Allikas: vastused küsimustele 1, 37, 38, 41, 44, 47, 50 * = kahtlustatavate arv

Tabel 24 esitab kohtuotsuste arvu mitut liiki asjades. Riikide esitatud absoluutarvud on Lisas 6 (Tabel D). Tabel 24 näitab otsuste arvu 100 000 elaniku kohta. Otsuste koguarvu ei esitata, sest informatsiooni otsuste koguarvu kohta kriminaalasjades ei kogutud.

Tabel 24. Kohtuotsuste arv 100 000 elaniku kohta

Kohtuasjade koguarv liikide kaupa

Röövimise asjad

Mõrva asjad

Mitte-kriminaalasjad

Lahutuse asjad

Vallandamise asjad

Andorra

46*

0

4.232

49

-

Armeenia

1

3

1.260

51

76

Austria

7*

1*

940

-

-

Aserbaidžaan

-

3

709

70

5

Belgia

-

-

6.503

412

-

Bulgaaria

19

2

2.265

194

62

Horvaatia

-

-

2.962

-

-

Tšehhi

-

1

-

311

2

Taani

-

-

2.414

122

-

Eesti

14

1.703

73

-

Soome

8

2

3.113

347

8

Prantsusmaa

9

1

2.580

214

157

Makedoonia

98*

2*

1.611

-

-

Gruusia

5

3

848

38

12

Saksamaa

-

-

-

249

-

Ungari

-

-

5.203

362

292

Island

3

2

9.079

-

-

Iirimaa

-

1

6.732

66

-

Itaalia

-

-

1.997

76

123

Läti

28

3

1.621

276

19

Liechtenstein

3

0

24.611

372

-

Leedu

-

-

5.053

-

-

Malta

224

3

1.847

-

9

Moldaavia

7

8

4.324

321

10

Holland

24

1

2.039

214

410

Norra

-

-

133

-

-

Poola

27

1

5.370

132

701

Portugal

19

2

5.111

96

27

Rumeenia

339

-

3.581

266

13

Venemaa

128

15

3.059

312

15

Slovakkia

12*

1*

13.468

256

10

Sloveenia

7*

2*

2.476

149

76

SM Serbia

55

84

1.552

92

40

Hispaania

-

-

1.304

42

148

Rootsi

9

1

1.718

307

-

Šveits

8

1

4.248

224

-

Türgi

168

10

2.164

213

-

Ukraina

7

9

10.208

383

12

UK Inglismaa ja Wales

17

1

191

277

7

UK Põhja-Iirimaa

7*

1

5.518

148

-

UK Šotimaa

14

2

1.918

214

-

Allikas: vastused küsimustele 1, 39, 42, 45, 48, 51 * = kahtlustatavate arv

Kohtuotsuste kohta kogutud andmed on üldjoontes kooskõlas kohtusse antud asjade arvuga. Informatsioon kohtuotsuste kohta spetsiililist liiki asjades on pisut laiemalt kättesaadav kui informatsioon kohtusse antud asjade liikide kohta.

Tabel 25 näitab apellatsioonide protsenti erinevat liiki asjade puhul. Apellatsioonide protsent näitab suhet aastas edasi kaevatavate otsuste arvu ja esimeses astmes lõplikult lahendatud asjade arvu vahel. Nagu andmetest nähtub, on apellatsiooniprotsent erinevat liiki asjade puhul väga erinev. Kõigis vastanud riikides on edasikaebamise protsent tahtliku tapmise asjades kõrgem kui röövimise asjades ning vallandamise asjades kõrgem kui abielulahutuse asjades.

Tabel 25. Apellatsioonide protsent kohtuasja liikide kaupa

Röövid

Mõrvad

Mitte-kriminaalasjad

Lahutused

Vallandamised

Andorra

6

10

10

-

-

Armeenia

-

-

78

-

-

Aserbaidžaan

-

-

13

2

50

Belgia

-

-

4

2

Bulgaaria

27

81

19

6

47

Horvaatia

-

-

27

-

-

Eesti

-

-

12

23

-

Soome

60

70

21

0

-

Makedoonia

-

-

45

-

-

Gruusia

11

45

8

21

33

Saksamaa

-

-

18

13

-

Ungari

-

-

8

4

11

Island

0

20

15

-

-

Iirimaa

-

22

1

-

-

Itaalia

-

-

17

2

30

Läti

39

52

11

2

59

Liechtenstein

0

0

46

16

17

Leedu

-

-

6

-

-

Malta

-

91

8

-

-

Moldaavia

55

71

4

0,5

41

Holland

-

59

7

5

-

Norra

-

-

31

-

-

Poola

-

-

-

-

7

Portugal

-

-

6

8

49

Venemaa

15

64

12

-

-

Slovakkia

30

74

-

1

-

Sloveenia

-

-

29

6

37

Hispaania

-

-

16

-

-

Rootsi

-

-

16

-

-

Šveits

-

-

7

-

-

Türgi

-

-

32

-

-

UK Inglismaa ja Wales

-

-

-

-

28

UK Šotimaa

-

-

2

0

40

Allikas: vastused küsimustele 40, 43, 46, 49, 52

b) Kohtumenetluse ajalised näitajad

Asjade lahendamisele kohtus kuluv aeg on saanud üheks kohtute tõhususe võtmeküsimuseks. See on olnud peamine tähelepanuobjekt ka CEPEJ jaoks, kes on selles küsimuses raamprogrammi vastu võtnud.*

Selleks, et menetluse ajalise kestuse võrdlus oleks õigustatud, võrreldakse antud uurimuses kolme üldlevinud kohtuasja liigi menetlemisele kuluvat aega, need on – kriminaalõiguse valdkonnast röövimise asjad ja mitte-kriminaalõiguse vallast vallandamise ja lahutuse asjad. Võrreldakse seda, kui palju kulub aega, enne kui pooled saavad kätte otsuse.*

Tabel 26. Röövimise asjade keskmine pikkus süüdistuse esitamisest alates

Image9.gif (7251 bytes)

Keskmine päevade arv kuni apellatsioonikohtu otsuseni; keskmine päevade arv esimese astme kohtu otsuseni

Allikas: vastused küsimustele 62 ja 63; *= kõigi kriminaalasjade kohta kokku


Tabel 27. Lahutuse asjade keskmine pikkus alates avalduse esitamisest

Image10.gif (6827 bytes)

Keskmine päevade arv apellatsioonikohtu otsuseni; keskmine päevade arv esimese astme kohtu otsuseni

Allikas: vastused küsimustele 64 ja 65; *= andmed perekonnaasjade kohta kokku


Tabel 28. Vallandamise asjade keskmine pikkus alates avalduse esitamisest

Image11.gif (5878 bytes)

Keskmine päevade arv apellatsioonikohtu otsuseni; keskmine päevade arv esimese astme kohtu otsuseni

Allikas: vastused küsimustele 66 ja 67; *= andmed töövaidlusasjade kohta üldiselt

Selline lähenemine ei tähenda, et seda liiki asjad tähendavad kohtunikele, kohtuteenistujatele ja advokaatidele samas mahus tööd; võib arvata, et töö maht on süsteemiti väga erinev.

Vaid üksikud riigid esitasid andmeid kõigi kolme kohtuasja liigi pikkuse kohta. Kui riik ei saanud neid andmeid esitada, siis paluti võimalusel anda andmed kohtuasjade laiema kategooria kohta. Näiteks, kuigi riikidel puudusid eraldi andmed töölt vallandamise asjade kohta, paluti esitada andmed töövaidlusasjade kohta üldiselt. Üksikasjad selle kohta, mida erinevates riikides mõõdeti, leiate Lisast 4.

Tabelid näitavad, et riigid ei ole tingimata kõigi asjade puhul kiired või aeglased. Vaadeldud neljast kohtuasja liigist kõige rohkem aega näivad võtvat vallandamise asjad. Ometi on iga kohtuasja liigi sees märkimisväärsed erinevused. Rootsi kohta käivate lahutusasjade puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on menetlusajaga juhul, kui paaril on lapsi. Kui lapsi ei ole, kestab menetlus väidetavalt ainult kolm nädalat. Kui paaril on lapsed, tuleb neil enne otsuse tegemist oodata kuus lisakuud. See on üks väheseid näiteid viivitamise aktiivsest kasutamisest eesmärgiga takistada pooli kiirustades otsustamast.

Seoses kontrolliga viivituste üle teatasid 33 riiki 36-st, et nad kontrollivad mahajäämust regulaarselt (küsimus 68). Küsimusele nr 69 vastasid kaksteist riiki jaatavalt, öeldes, et neil on välja töötatud metoodika kohtumenetluse järjekordade analüüsimiseks. Vastustele lisatud kommentaaridest selgub aga, et järjekord (küsimustiku selgitavate märkuste kohaselt on see aeg, mille jooksul midagi ei tehta) on segamini aetud menetluse kogupikkuse või -kestusega. Kommentaarid puudutavad peamiselt menetluse pikkust kajastavat statistikat ja mahajäämuse mõõtmist. Üksikud märkused puudutavad tähtaegade pikenemisest teatamist ja sammudest, milledega sellele reageeritakse. Ühes vastuses kirjeldatakse konkreetse kaasuse pinnalt, mida tehti ebamõistliku viivituse kaebuse saamisel.

Lisaks siiani esitatud tabelitele annavad tabelid 29 kuni 31 lisainformatsiooni. Mitmetel riikidel ei olnud esitada andmeid menetluse kestuse kohta alates esimesest astmest kuni apellatsioonikohtu otsuseni. Mõnedel riikidel olid esitada eraldi andmed menetluse keskmise pikkuse kohta esimeses astmes ja apellatsiooniastmes. Tabelid 29 kuni 31 esitavad menetluse kestuse apellatsiooniastmes.

Tabel 29. Keskmine apellatsiooniaeg röövimise asjades

Image12.gif (3405 bytes)

*= andmed kriminaalasjade kohta üldiselt

Tabel 30. Keskmine apellatsiooniaeg lahutuse asjades

Image13.gif (3307 bytes)

*= andmed perekonnaasjade kohta üldiselt


Tabel 31. Keskmine apellatsiooniaeg vallandamise asjades

Image14.gif (3007 bytes)

*= andmed töövaidlusasjade kohta üldiselt